Vastasel korral pole tulevikus võimalik probleeme vältida. Nagu kinnitavad arstid, pole koolieelikul, vaatamata küllalt arenenud mälumisaparaadile, veel piisavalt arenenud seedetrakti funktsioonid. Seetõttu on lapsed väga tundlikud toidu kvaliteedi, koostise ja koguse suhtes.

Enamik seedetrakti haigustest saab pahatihti alguse just eelkoolieas. Küllaltki suureks probleemiks on tänapäeva lastele saanud gastriit. Paljud lapsed kannatavad rasvumise all. Neid haigusi on võimalik vältida, kui süüa õigesti.

Mida lapsele süüa anda?

Koolieelikud on väga liikuvad ning neil on kiirenenud ainevahetus. Et kompenseerida energiakadusid, vajavad nad kaloririkast toitu. Samas peab toit olema kergesti omastatav ning selles ei tohi olla ärritajaid — värvaineid, maitsetugevdajaid, liigseid vürtse.

Lapse toit peab olema täisväärtuslik ning sisaldama vajalikus koguses valke, rasvu, süsivesikuid, mineraalaineid, vitamiine ja vett. Koolieelikutele vajalike valkude, rasvade ja süsivesikute suhe peaks olema 1:1:3 või 1:1:4.

Laste toitmise põhimõtteks on maksimaalne mitmekesisus. Mida rikkalikum toiduainete valik, seda väärtuslikum on lapse toit.

Mida ja kui palju peaks sööma 3-5-aastane?

Piim ja piimasaadused

Soovitused: Piimasaadused sisaldavad rikkalikult rasva ning kergestiomastatavaid kaaliumi- ja fosforisoolasid. Eriti kasulikud on lastele koor ja hapukoor, mida võib kasutada salatite ja suppide maitsestamiseks.

Kohupiima, koort ja hapukoort võib lapsele anda 2-3 korda nädalas. Piima iga päev, juhul, kui laps seda hästi talub. Ärge unustage ka jogurtit, keefiri ning teisi hapupiimatooteid.

Igapäevane norm: 0,5 liitrit.

Liha

Soovitused: Liha suhtes lähevad spetsialistide arvamused lahku. Mõned neist soovitavad anda liha iga päev, teiste soovituseks on kaks taimetoidupäeva nädalas. Eelistatakse looma- ja vasikaliha, kasutatakse ka kana- ja kalkuniliha ning väherasvast sealiha.

Igapäevane norm: 100 grammi.

Kala

Soovitused: Kõige enam sobivad väherasvased mere- ja jõekalad — koha, tursk, meriahven. Kalavalk on täisväärtuslik ning kergesti omastatav. Kala peaks toidulaual olema kord nädalas. Vahel võib lastele anda ka punast ja musta kalamarja, kuid mitte palju ega sageli (kord kahe nädala jooksul), kuna kalamari võib tekitada allergiat.

Igapäevane norm: umbes 250-280 grammi nädalas.

Kanamunad

Soovitused: Munad on laste menüüs väga kasulikud. Ometi ei tohi nendega liialdada, sest nad võivad tekitada allergilisi reaktsioone. Muna võib anda üle päeva, kas keedetult või teistes roogades. Kanamunad võib asendada vutimunadega — viimased tekitavad vähem allergiat.

Igapäevane norm: ½ tükki.

Või ja taimeõli

Soovitused: Soovitav on neid kasutada naturaalselt, mitte praadimiseks. Võid võileibadel ja valmistoitudes (puder, kartulipüree); taimeõli — salatites ja mitmesugustes köögiviljaroogades. Taimeõlidest tuleks eelistada oliiviõli, kuna see sisaldab suures koguses küllastamata rasvhappeid.

Igapäevane norm: Taimeõli 9 g; võid 25 g

Leib ja sai

Soovitused: Kasulik on rukkileib ning teised täisteratooted, sest need on rikkad valkude, B-grupi vitamiinide ning kiudainete poolest, mis stimuleerivad soolestiku tööd. Saiakestega ei tohiks liialdada, kuid leiba tuleb iga päev süüa.

Igapäevane norm: 170 g

Kruubid

Soovitused: Koolieelikute toiduks kasutatakse enamasti riisi, tatart ning kaerahelbeid, samuti on lubatud oder, nisu ja manna. Kruubid sisaldavad palju kasvamiseks vajalikku ning kergesti omastatavat taimevalku, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Eriti kasulikud on väikelastele täisterapudrud.

Igapäevane norm: 45 g

Makaronid

Soovitused: Makarontooted on vitamiinivaesed ning sisaldavad liialt palju süsivesikuid, mistõttu ei tasu neid väga sageli lastele pakkuda. Aeg-ajalt võib neid siiski valmistada. 100 grammi makaronide keetmiseks soovitatakse kasutada liitri vee kohta 10 g soola.

Igapäevane norm: 50 g 1-2 korda nädalas.

Puu- ja köögiviljad

Soovitused: Siin on valiku peamine põhimõte hooajalisus. Ei tasu lastele pakkuda talvel kurke, eelistada võiks porgandit ja peeti. Puuviljadest tuleks paremaks pidada neid, mis kasvavad meie laiuskraadidel — õunad, pirnid. Väga kasulikud on metsamarjad, seda enam, et need pole väetistega rikutud.

Värsked saadused, eriti oma aiamaalt, on kõige kasulikumad.

Igapäevane norm: Köögivilju — 250 g; puuvilju 150 g

Maiustused ja kondiitritooted

Soovitused: Maiustustest tuleks eelistada sefiiri, pastilaad ja marmelaadi. Šokolaadikomme võiks pakkuda vaid kord nädalas. Mis puudutab aga torte ja kooke, siis võiks laps neid vaid peolaual näha. Lubatud on ka džemmid, moosid ning mesi, kui laps neid talub.

Igapäevane norm: 10 g

Mida ei tohiks lapsele süüa anda?

Tänapäeval on sageli näha 3-4-aastaseid krõpse mugivaid põngerjaid. Ühes krõpsupakis leidub aga nii palju maitseaineid, et neist jätkuks terveks kuuks täiskasvanud inimesele, kes teeb füüsilist tööd. Seetõttu võib taoline toit tekitada tõsiseid probleeme kõhunäärmes ja sapiteedes.

Varem oli laste menüüs, eriti aneemia all kannatavate laste omas, kindlal kohal maks. Tänapäeval tekitab maksa kasulikkus kahtlusi: nimelt kogunevad loomade maksa kõik keemilised ained, mida leidub rikkalikult loomade söödud rohus.

Ei tasu vorstidega üle pingutada — need sisaldavad hulgaliselt ärritajaid.