Miks inimlaps sündides kõndida ei suuda?
Teadlased on välja selgitanud peamise põhjuse, miks inimlapsed sünnist saati käia ei suuda, samal ajal kui hobusevarsad ning muud kabjalised ja sõralised vaid mõni tund pärast ilmaletulekut end jalule ajavad ja ringi liikuma hakkavad. Tuleb välja, et aju arengu seisukohalt toimub kõigi imetajate esimeste sammude astumine samas arengufaasis.
Teadlaste töörühm koostas mudeli, mis aitab ennustada esimeste sammude astumise aega looma täiskasvanud aju kaalu (mis näitab aju arenguks kuluvat aega) ja selle põhjal, kas liigi esindajad seisavad kannad maas nagu meie, või kikivarvul nagu kassid ja hobused, vahendab LiveScience.
Tulemus annab mõista, et “kõndimise alguse eelduseks olevad neuronimehhanismid on eri loomade juures väga sarnased ning taolised mehhanismid käivituvad aju arengu ajaliselt väga sarnastes suhtelistes arenguetappides”, ütleb uurimust juhtinud Martin Garwicz Rootsist Lundi ülikoolist.
Lõplik järeldus on, et ehkki inimene ei hakka käima palju enne esimese eluaasta künnist, samas kui elevandipoeg kõnnib juba esimesel elupäeval, jõuab kumbki liik sama verstapostini aju arengu samas faasis.
Garwicz ja kolleegid uurisid sellise järelduseni jõudmiseks mitmesuguste tegurite, nagu aju suurus ja jäsemete biomehhaanika omavahelisi suhteid, ning 24 imetajaliigi, nende hulgas tuhnikute, šimpanside, merisigade, lammaste, jõehobude ja kaamelite käimise algust. Ühtekokku uuriti käimisvõimeliste maaloomade 14 seltsist 11 esindajat.
