Müramisest areneb korralik kähmlus
“Erik Rüütlil on absoluutselt õigus,” leidis Pääsküla gümnaasiumi direktor Leena Arras. “Nii kui kiusamist esineb, tuleb sellesse kohe sekkuda. Meie koolis õnneks info liigub, me ei salga konfliktide olemasolu ja nii kui õpilaste vahel mõni vastuolu tekib, hakkab nendega tegelema kogu kooli personal alates garderoobihoidjast ja valvurist.”
Ka Liivalaia gümnaasiumi direktor Veiko Rohunurm märkis, et nende koolis on võetud suund iga väiksemagi algklassipoiste kähmluse korral vahele astuda. “Kõige tähtsam on võimalikult vara märgata, mitte lasta asjal omasoodu minna,” ütles direktor. “Isegi kui lapsed sõbralikult müravad, tuleb sekkuda, sest tihtilugu kipub süütust müramisest edasi arenema korralik kähmlus. Kui juhtun nägema, et keegi kuskil kedagi klobib, võtan naturaalselt natist kinni ja ütlen, et nii see asi, poisid, ei käi. Minu töö üks prioriteete on see, et meie kool oleks hubane ja turvaline.”
Rüütel rõhutas, et oluline ei ole ainult vägivallale reageerimine, vaid ka viis, kuidas sekkutakse ja olukordi lahendatakse. “Tihtipeale tahavad õpetajad head, aga oskustest jääb vajaka,” tunnistas ta. “Kui üks laps teeb teisele haiget ja õpetaja astub vahele ning ütleb: “Nonii, lahendage see probleem ise, leppige ära!”, siis on ohver pandud sundseisu — ta peab leppima, kui ta seda ei tee, on tema paha. Selline pilt on ebanormaalne. Õpetaja ei saa panna selles olukorrast vastutust lapsele, vastutama peab täiskasvanu.”
Samuti ei ole erilist abi kiusaja noomimisest. “Tahtes kasvatada lapses vastutustundlikkust, on sõnumid, mida õpetajad koolikiusajale otse või kaude jagavad: “Ära tee nii, muidu saad karistada! Sa jätad endast teistele halva mulje!” Samas kiusaja teab, et tegelikult tema teole reeglina tõsiseltvõetavat karistust ei järgne ning tihtilugu on tal ka klassi toetus ja heakskiit, mis on tavaliselt põhjustatud hirmust. Seega sellised sõnumid ei tööta,” selgitas psühholoog. “Probleem ei ole mitte kiusajas ega kiusatavas, vaid selles, et klass laseb vägivallal juhtuda. Kui ei oleks aplodeerijaid, noogutajaid, kaasanaerjaid, siis ei oleks ka sellisel moel kiusamist. Klassi suhtumine aga sõltub oluliselt õpetaja hoiakust.”