Paljudel juhtudel õpib laps oma esimese roppuse sinult, lapsevanem. Võib-olla kuulis ta sõna „kurat” sinu suust, kui kiirustasid hommikul tööle ja oleksid peaaegu avariisse sattunud ning kordab seda sõna nüüd lakkamatult tagaistmel. Parim viis roppustega toimetulekuks on neid lihtsalt ignoreerida, kuni laps lõpuks nende vastu ise huvi kaotab. Kui ta siiski jätkab, tunnista, et sa poleks pidanud niimoodi ütlema ja juhi ta tähelepanu laulu või põneva jutu abil mujale.

Pole haruldane, et WC-jutte õpetavad lastele nende sõbrad. Võib-olla on lapse semu just oma sõnavara laiendanud ja arvas, et oleks tore uusi teadmisi ka sinu lapsega jagada. Või ehk on põnn näinud mõnda teleseriaali, kus just kõige viisakamate sõnadega ei räägita.

Mida teha?

Jää rahulikuks

Kui laps esimest korda oma uue sõnavaraga lagedale tuleb, on üsna raske rahulikuks jääda ja mitte ohjeldamatult naerma pursata või vihastada. Sellegipoolest katsu säilitada rahu, sest kui laps näeb, kuidas sa reageerid, arvab ta, et „pissinoku” on väga tore sõna ja ütleb seda uuesti ja uuesti, et sind veelkord naerma ajada.

Vanemate naerma ajamine või vihastamine on lapse jaoks väga väärt oskus. Ja kuigi võib olla väga lõbus kuulda oma last uusi sõnu kombineerimas (näiteks issi piss, emme kaka, tädi tissid), ei ole eriti tark tegu tema „vaimukustele” reageerida. Nii et kui su laps hakkab piinlike lausete või roppustega eksperimenteerima, pea meeles, et mida vähem sa tema jutuvadale tähelepanu pöörad, seda kiiremini see periood möödub.

Pane reeglid paika

Väga oluline, et reeglid sätestataks rahulikult, närvi minemata või ägestumata. Iga kord kui sa ärritud, tuletad lapsele meelde, milline võim tal sinu üle on ja kuidas ta saab väga kiiresti sinu tähelepanu võita. Kui lapse suust hakkavad kostma suguelundeid märkivad sõnad, siis ei pea sa talle selgitama, mida need täpselt tähendavad ja miks ei ole ilus niimoodi rääkida. Tee talle lihtsalt ja rahulikult selgeks, et niimoodi rääkida pole lubatud, öeldes: „Sellist sõna ära palun meie kodus või teiste inimeste juuresolekul kasuta!”

Kui laps ei loobu vandesõnadest pärast esimest-teist hoiatust, tuleks kasutusele võtta karmimad meetmed. Jää rahulikuks ja ütle enesekindlalt: „Järgmine kord, kui ma seda sõna kuulen, võtad sina aja maha/istud toolile.” („Aeg-maha” peaks kolmeaastasele olema väga lühike, kaks-kolm minutit, ning seda saab rakendada igal pool — auto tagaistmel, kaubanduskeskuses mõnel igaval toolil, vanaema tagatoas jne).
Ära lase roppustel mõjule pääseda. Kui laps vannub seetõttu, et ta tahab midagi, ei tohiks ta seda mingil juhul saada. Sul ei ole mõtet öelda: „Vuih, kui koledate sõnadega sa räägid, aga palun, võta oma jäätis ikkagi.”


Juhi tähelepanu mujale

Kui laps hakkab vandesõnadega laulukesi ümisema, paku pahade sõnade asemele teised uued ja põnevad sõnad (proovige öelda abrakadabra või tsiki-briki) või laulge koos mõnda lapse lemmiklaulu.

Võib juhtuda, et laps kasutab vandesõnu selleks, et väljendada intensiivseid tundeid nagu viha ja pettumus, nagu paljud täiskasvanudki. Sel juhul julgusta teda valjult ütlema või hüüdma: Olen kuri! Olen vihane! Olen õnnetu!

Mõned perekonnad asendavad koledad sõnad sarnase kõlaga sõnadega: kurat — kuri jne.

Õpeta austust teiste vastu

Kui lubad lapsel rõvetseda ja ropendada ning teisi lapsi inetute sõnadega kutsuda, saab ta tulevikus olema väga keeruline seltskonnas kohanduda. Vandesõnad ja roppused toovad talle pahandusi nii lasteaias, koolis, mänguväljakul, sõprade juures ja uskuge — ka õhtusöögil vanaisaga ei mõju need eriti kaunilt. Kui laps kutsub sõpru kakapeaks, selgita talle, et teised inimesed on kurvad, kui neile niimoodi öelda ja see ei ole, et teised lapsed samamoodi räägivad. Jää endale kindlaks ja tee lapsele selgeks, et inetute nimed ja teiste inimeste tunnete riivamine ei ole lubatud. Lapse empaatiavõimed ja oskused pole veel täielikud ning tal ei pruugi alati meeles püsida, et ka sõnadega võib teistele haiget teha. Sellegipoolest on hea, kui sa talle meelde tuletad, kui ta midagi valesti ütleb, isegi, kui ta seda meelega ei teinud.

Jälgi oma keelekasutust

Loomulikult on käitumisreeglid lastele ja täiskasvanutele erinevad, aga kui su mudilane kuule roppusi ja vandesõnu oma vanemate igapäevakõnes, on teda hiljem üsna raske veenda, et mõningad sõnad ei ole aktsepteeritavad. Ta ei mõista, miks ropendamise keeld kehtib vanematele, aga mitte talle. Abiks on, kui mõtled oma mudilasest kui käsnast: Ta imeb endasse kõik mida näeb ja kuuleb ning on usinalt nõus teistega oma uusi teadmisi ja oskusi jagama. Olgu need siis head või halvad.


Allikas: Babycenter