Mudilase esmatutvus internetiga — mida peaksid vanemad teadma ja silmas pidama

Väikesed lapsed orienteeruvad arvutitehnikas sageli hulga paremini kui nende vanemad. Aga eks see ole ka loomulik — on nad ju XXI sajandi põlvkond. Tänapäeval räägitakse palju interneti ohtlikkusest, eriti kõige väiksemate kasutajate puhul. Samas ei oma paljud vanemad arvutimaailma kohta piisavalt teadmisi. Ning just seetõttu tekibki terve rida küsimusi.

1. Mida peaks üldse teadma virtuaalsest maailmast?

Virtuaalne maailm ei erine praktiliselt mitte millegi poolest reaalsest. Seal tuleb kokku põrgata samasuguste ohtudega.

Reaalsuses me tavaliselt ei räägi esimese vastutulijaga tänaval ega ava võõrastele ka oma ust. Ka virtuaalmaailmas on olemas analoogilised ohutusreeglid.

• Ei tohi külastada kahtlaseid saite, mis võivad nakatada arvuti. Pole vaja järgneda igale viitele, isegi kui need on saatnud tuttav.

• Ei ole vaja avaldada kogu infot endast. Tuleks loobuda internetist tasuta programmide allalaadimisest, seal võivad peidus olla viirused. Kui on tekkinud küsimusi, tuleb pöörduda spetsialisti poole selgituste saamiseks.

  

    2. Tänapäeval on juba 4-5-aastased lapsed arvutiga tuttavad. Kas pole mitte liiga vara?

Mida hiljem laps arvutiga tutvust teeb, seda parem. 4-5-aastane ei vaja veel erilist entsüklopeedilist infot. Optimaalne vanus tutvuse sobitamiseks võiks olla 7 aastat. Kui aga ema ja isa põlevad soovist õpetada oma järeltulijale võimalikult varakult arvutimaailma, siis oleks parem piirduda spetsiaalselt vastavas eas lastele mõeldud saitidega. Seal on suured erksavärvilised pildid, suured tähed lugema õppimiseks ning arendavad mängud, mitte aga lihtsalt informatsioon.

    3. Milliste võtetega saavad vanemad piirata lapse juurdepääsu arvutile?

On olemas võimalus fikseerida saidid, kus laps on käinud, vaadata, millist infot ta saanud on, kellega suhelnud.

Piirangute kehtestamiseks on kaks varianti.

1. Last saab lubada vaid teatud saitidele. See on omamoodi „nimekiri” lehekülgedest, milliseid ta tohib külastada. Selle võtte puuduseks on tõsiasi, et aja jooksul jääb nimekiri puudulikuks, kuna koos lapsega kasvavad ka ta vajadused ja huvid.

2. Tinglikult on lubatud kõik, mis pole keelatud. Vastav programm blokeerib juurdepääsu teatud temaatikaga saitidele. Samas võib juhtuda, et mõni selline jääb kahe silma vahele. Seetõttu on see variant sobivam veidi vanematele lastele. Mudilaste jaoks on parem esimene variant.

   

    4.  Mida teha selleks, et laps ei satuks isegi mitte juhuslikult ebasoovitavatele lehekülgedele?

Kõige kindlam variant on sisse seada nn „Vanemlik kontroll”. See spetsiaalne programm reguleerib lapse tööd internetis. Teisiti öeldes on see tavaline antiviirus, mis on täiendatud suure hulga kasulike funktsioonidega, mille abil võib luua arvuti kompleksse kaitse. Tänu „Vanemlikule kontrollile” ei saa sinu laps tutvuda kasutu või tema jaoks lausa kahjuliku infoga.

    5. Kas on vaja selgitada lapsele, mis on konfidentsiaalsus internetis?

Vanemad õpetavad oma lastele juba varakult, kuidas õigesti käituda. Ei tohi võõrastele ust avada, oma aadressi anda ega kutsuda võõraid inimesi külla. Kõik see käib ka virtuaalse elu kohta. Sõbrad ei pruugi siin alati olla ka sõbrad elus. Võib suhelda oma sõpradega, kui aga ühendust püüab võtta mõni võõras onu või tädi, siis ilmselt ei tohi kõigest rääkida. Kui sinu lapsele tehakse ettepanek kohtuda ka reaalses elus, siis on see just see võõras, kellega ei tohi tänaval rääkida. Sellised ettepanekud võivad sisaldada mida iganes. Kes teab, võib-olla on virtuaalsel võõral plaan last seksuaalsete tegevuste juurde tuua, temalt midagi välja meelitada või teenida raha lapserööviga.

   

    6.  Iga pere ei saa endale lubada eraldi arvutit lapse jaoks. Seetõttu kasutavad lapsed seda, millel töötavad vanemad. Mida teha, et laps ei jõuaks täiskasvanute dokumentideni?

Igas arvutitesse paigaldatud operatsioonisüsteemis on selline mõiste nagu profiil ehk account. Lapsel peab olema oma eraldi profiil, oma väike ruum, kus on tema dokumendid, pildid, muusika. Vanemad peavad arvutisse sisenema oma, parooliga kaitstud profiilile. Selliseid seadeid on kerge sisendada arvutisse, mis töötab mistahes operatsioonisüsteemis. Kui aga töö ajal tuleb eemalduda arvutist, tuleks ohutust silmas pidades arvuti blokeerida ning laps ei pääse siis sisse.

    7.  Lapsed armastavad mängida mobiiltelefonidega, samas nad võivad kustutada tähtsa info või vajutada tasulise SMS-i nupule. Mida teha, et seda ei juhtuks?

Kuna telefon ja iPad on mõeldud individuaalseks kasutamiseks, siis on parim laste eest kaitsmise moodus seada sisenemiseks sisse parool.

Allikas: Moy Rebenok, oktoober, 2011