Peoloomast sai viivuks koduperenaine
Mul endal pole lapsi, aga olen ikka teadnud, et lapse saamisega peab muutma seniseid eluviise. Toituma paremini, puhkama välja ja loomulikult loobuma suitsetamisest ja alkoholist. Mu sõbranna Kairit oli aastaid üks suurimaid peoloomi. Kui keegi suutis noormehed laua alla juua ja ise seejärel veel paar pitsi peale võtta, oli see tema. Paari aasta eest aga olukord muutus. Leidis kena noormehe ja jäi ka rasedaks. Jättis oma senised trikid. Nüüd on laps pisut üle aasta vana ja sõbranna lõpetas imetamise.
Tundub, et vahepealne aega tegi ta rahutuks. Ega ta palju väljas ei käinud, tegeles 24/7 lapsega ja oli närviline. Nüüd nägi ta võimalust taas ellu tagasi. Suur come back toimus jaanilaupäeval, kui vanade sõpradega maal suurem pidu oli. Kairit polnud ammu alkoholi tarbinud, jõi end täis. Tegi vist õhtu jooksul terve paki suitsu ja lõpuks tantsis alasti saunalaval… Mees oli sel hetkel oma lapsega Eesti teises otsas (lapse vanavanemate juures). Kõik vaatasid Kairitit viltu, aga tal endal oli vist ükskõik.
Kutsub Facebookis kõiki klubisse pidutsema
Nüüd käib ta praktiliselt iga nädal väljas. Kuulutab isegi Facebookis stiilis: „Täna kõik kluppi! Mina olen ju kohal!” Muul ajal loomulikult tegeleb lapsega, aga siiski… Alguses mõtlesin, et tore ju, et sõbrannaga saab taas pidudel käia, kuid pigem on see ikkagi imelik.
Sel nädalavahetusel oli ühel väikesaarel sõbra sünnipäev. Kairit hakkas juba sadamas šampust jooma ja nii pidutses ta hommikuni välja.
Ma tean, et ta enam ei imeta, aga noor ema peaks siiski oma käitumist jälgima. Imestan, kuidas ta mees seda välja kannatab. Tema on ju see, kes siis last kodus kuku-nunnutab, kui naine lühikeses seelikus klubilavadel ronib ja muid trikke teeb.
Mida teha?Samas ei oska midagi teha ka, mida saaksingi — täiskasvanud sõbrannale seletama hakkama, kuidas ema olla? Mul endal ju puudub igasugune kogemus emadusega. Äkki mõtlen üle ja tänapäeval ongi nii, et emadus pole täiskohaga töö?
