Muusika ime
Ameerika teadlased tegid kindlaks, et beebid imevad ema rinda palju aktiivsemalt, kui seejuures kõlab meloodia, mis oli neile tuttav juba enne siia ilma sündimist — meloodia, mida nende emad neid oodates kuulasid.
Valencia Ülikooli õpetlased kutsusid beebiootel emasid (alates raseduse 28. nädalast) keelpilli kontsertidele klassikalist muusikat kuulama. Pärast sündimist olid nende lapsed aasta aega vaatluse all. Teadlased hindasid nende arengut standardsete testide varal. Selgus, et eksperimentaalgrupi lapsed kasvasid kiiremini ning edestasid kontrollgrupi lapsi nii liikumise kui ka keelelise oskuse poolest.
Ühes teises uuringus võrreldi omavahel kahte gruppi vastsündinuid. Ühe grupi emad üksnes rääkisid oma lastega, teises kuulasid lapsed lisaks rääkimisele ka muusikat. Esimeses grupis oli 58% vastsündinutest „positiivse käitumisega“ — see tähendab, nad ei nutnud ilma põhjuseta, neid oli suhteliselt kerge rahustada ning nad ka sõid hästi. Teises grupis oli selliseid lapsi 90%!
Alaska Ülikooli teadlased märgivad, et viimasel trimestril on laps võimeline tantsima — liigutama rütmiliselt käsi ja keha ning pöörlema muusika taktis.
On ilmselge, et muusika aitab juba emakõhus kaasa lapse arengule. Laps mitte üksnes ei jäta meelde meloodiat; muusikat kuulates paranevad tema kõnevõimalused, liikumisaktiivsus, tema ruumiline orientatsioon jne.
Samas, kui muusika on liiga vali ja erutav, võib see lapsele hoopiski negatiivselt mõjuda.
Surematu klassika
Mõned tulevased emad asetavad oma kõhu ligi pleieri kõrvaklapid ning lasevad oma kõhubeebil kuulata Mozarti muusikat. Arvatakse, et see soodustab lapse intellekti varasemat arengut ning annab talle juba enne sündi märku muusika ilust.
Mis puudutab Mozarti muusikat üldse, siis selle lõdvestav ning lausa raviv efekt on juba ammu arstide poolt tunnustust leidnud ning kasutusse võetud mitmesuguste stressisituatsioonide lahendamiseks. On olemas isegi termin — Mozarti efekt.
On andmeid, et lapsed, kes selle helilooja teoseid ema kõhus ja sünnihetkel kuulasid, käituvad tulevikus palju rahulikumalt kui need, kes olid sellest ilma jäetud. Sellele võib kaks seletust olla. Esiteks tõstab tuttava meloodia kuulamine lapse tuju. Teiseks on võimalik, et põhjus peitub just nimelt Mozarti muusika stressivastastes omadustes.
Teadlased avastasid, et isegi viiekuune loode võib eristada erinevaid muusikastiile. Rocki kuuldes erutuvad lapsed ema kõhus ning hakkavad energiliselt põtkima. Vivaldi muusika rahustab nad maha. Samas viib Beethoven nad tugevasse erutusseisundisse. Ilmselt oma liigse emotsionaalsuse tõttu.
Allikas: Moi Rebjonok, 8’2009
