Teisipäeva hommikul suri Suurbritannias kaheksapäevane Harry Harper, keda armukadedushoos ründas vanavanemate koer. Piisas ühest kiirest hammustusest ja lapse koljuluu oli puruks. Koer, kelle puhul oli varemgi täheldatud kalduvust vägivallale (veidi enne sünnitust kirjutas Harry ema Twitterisse, kuidas koer pures lõhki ühe tema lapsepõlve lemmikmänguasjadest), pääses lapse kallale vaid hetkeks, kuid sellest hetkest piisas.

See juhtum pole kahjuks aga ainus. Veidi aega tagasi ründas kolmekuust Jadenit vanaemal külas olles kaks koera — Jack Russell ja bullterjer. Vanemad olid jätnud lapse reede õhtuks vanaema hoolde, et ise välja minna ja hetkel, mil laps jäi omaette, ründas teda kaks koera korraga. Laps suri kohapeal verekaotusesse.

Selliseid juhtumeid on viimaste aastate jooksul veelgi ette tulnud ja üllatavalt on mitu neist leidnud aset vanavanemate kodus, kus ehk laps on koera jaoks veel võõras. See tõstatab paratamatult küsimuse — kas me saame oma lemmikloomi usaldada?

Kallis lugeja, kui sinul oli enne sünnitust koer, siis kuidas sujus sul lapse ja koera omavaheline tutvustamine? Kas sa oled kunagi tundnud, et koer kujutab beebi jaoks ohtu? Enne kui viid lapse kellelegi hoida, kas hoolitsed selle eest, et laps ei puutuks sinu äraolekul kokku võõraste loomadega?

Naistekas tahab kõiki lapsevanemaid hoiatada! Kui te vähegi tunnete, et loom võib olla agressiivne, ärge laske teda oma lapsele ligi! Harry Harperi lugu tõestab, et halvimaks piisab ühest murdsekundist.