Need märgid näitavad, et su laps ei ole kapriisne jonnipunn vaid hoopis ülitundlik ja vajab hoopis teistsugust tähelepanu

 (5)
Need märgid näitavad, et su laps ei ole kapriisne jonnipunn vaid hoopis ülitundlik ja vajab hoopis teistsugust tähelepanu
Pixabay

Võimalik, et jonnimine ja agressiivne käitumine polegi lapse kapriisid ega püüd vanemaid endast välja viia, vaid tema närvisüsteemi eripära. Selline on umbkadu iga viies laps ning temaga suhtlemisel tuleb seda asjaolu silmas pidada

  1. Kuni viienda-kuuenda eluaastani sõltub laps väga tugevasti päevarežiimist. Kui ta pole õigel ajal söönud või magama läinud, tuleb kindlasti olla valmis hüsteeriahooks. Püüe tema päevarežiimi pere omaga ühildada, näiteks panna ta päeval autosse magama, et vanemat õde klaveritundi viia, lõpeb tavaliselt ebaõnnestumisega.

  1. Talle on väga olulised rituaalid. Ema suudleb teda kaks korda enne tööle minekut, isa loeb õhtul muinasjuttu just sellest raamatust, vanniskäik käib täpse korra järgi, asjad pannakse seljakotti varakult ettemääratud plaani järgides …

  1. Ta on väga valiv toidu suhtes ning väldib paljusid toiduaineid nende väljanägemise või konsistentsi tõttu. Need on tema jaoks liiga vedelad või paksud, „libedad”, tükkis või „kriibivad keelt”.

  1. Ta tunneb juba varakult hirmu raskuste ees. Ta võib õudusega küsida, kes siis hoolitseb tema eest, kui ta läheb lasteaeda? Või siis eeldab ta, et spordisaalis on ta kindlasti kõige halvem. Koolis aga antakse lahendamiseks liiga raskeid koduseid ülesandeid.

  1. Seotud lood:

    Ootamatu plaanide muutus teeb ta väga närviliseks. Näiteks on eelnevalt kokku lepitud, et laupäeval minnakse parki, seejärel aga kohvikusse. Ent vihma hakkas sadama ning vanemad tegid ettepaneku asendada jalutuskäik mängutoaga. Lapsel on raske oma pettumusega toime tulla ning ta on kaua aega tujust ära.

  1. Laps valib suure hoolega riideid (ning ei armasta üldsegi valiku ega proovimise protsessi kauplustes). Tema jaoks on oluline, et kangas oleks piisavalt pehme. Laps kontrollib seda kindlasti mitte ainult käega, vaid ka põsega. Ta tahab, et midagi kusagilt ei pigistaks, kui selga panna, ning et pea kinni ei jääks. Selliseid valikut mõjutavaid tegureid võib väga palju olla. Reeglina on ta kiindunud oma vanadesse asjadesse ega luba neid ära visata.

  1. Tal on sageli ebamugav asjade pärast, mida vanemad ei pane isegi tähele või siis need ei sega neid — tema juuksed on sassi läinud ja puudutavad nägu, kingade küljes on liiva, kell tiksub liiga valjult või on käed kleepuvad ja kohe praegu ei ole neid võimalik puhtaks pesta.

  1. Lapsel on palju hirme. Ta kardab toas üksinda magama jääda või väldib pimedust, kardab putukaid või koeri, teda hirmutavad väikesed kriimustused, sest ta kardab, et vigastus on tõsine. Liftis aga kardab ta alati, et jääb kinni ning on seepärast väga närviline.

  1. Ta ei suuda kannatada, kui teda ta toa koristamisel aidata tahetakse või, mis on veel hullem, koristatakse see tema eest. Sest seal on kõik seatud vaid temale arusaadava süsteemi järgi. Rõivad ja mänguasjad on asetatud paika teatud kindlal viisil. Tähtis on iga viimane kui paberileht. Ning teiste inimeste „sissetung” teeb ta närviliseks ja ärritab.

  1. Lapsele jäävad väga hästi meelde detailid, ent tal on keeruline saada toimuvast täit pilti. Näiteks kohtumisel sugulastega võib ta meelde jätta vaid seda, et „tädi laulis liiga kileda häälega”, samas suudab vaid ähmaselt meenutada, kui palju oli külalisi ning kuidas nad välja nägid. Kinos võib ta aga niivõrd keskenduda sellele, et pillas popkorni maha, et ei suudagi filmi sisust aru saada.

Allikas: Domašni Otšag