Kui otsid ausat vastust, kas sa peaksid lapse saama või mitte, siis meil on sulle kurvastav uudis: sellist vastust ei eksisteeri. Loomulikult on olemas mõned põhjused, miks inimesed ei peaks enam lapsi saama — su otsus lapsevanemaks hakata võib saada takistuseks su unistustele ja soovile karjääri teha -, aga samas võib see olla kõige parem otsus su elus.
Lihtsasti öeldes, see olukord on keeruline ja mitmel viisil ka subjektiivne. See otsus on lõppude lõpuks ikkagi sinu enda teha. Aga loodetavasti aitavad need uuringud sul enda jaoks vastuse leida:
1. Lapse saamine mõjutab kliimasoojenemist
Bioeetilises maailmas on arutletud selle üle, kas on ikka mõistlik saada lapsi, arvestades seda, kuidas nad mõjutavad keskkonda. Teadlane Travis Rieder on öelnud, et lapsesaamine mõjutab väga tugevalt ka kliimasoojenemist ja selle loogiline järeldus on, et kõik inimesed peaksid saama vähem lapsi. Oregoni osariigi ülikooli tehtud uuring leidis, et kui me saaksime pere kohta juba ühe lapse vähem, tekiks päris palju vähem süsihappegaasi ja see oleks justkui üks parimaid asju, mida inimene ise saaks keskkonna heaks teha, võrreldes näiteks reisimise, toitumisvalikute ja igapäevaste toimetustega, mille tõttu tekib süsihappegaasi.
2. Lapsevanematel, eriti emadel, mõjutab see ka karjääri
Emadusega käivad kaasas eelarvamused, et emad on vähem kompetentsed ega pühendu nii palju oma karjäärile kui lastetud naised. Tulemusena on neile pandud kõrgemad ootused ja samal ajal pakutakse vähem võimalusi. Uuringutest on selgunud, et tööandjad kipuvad sageli emasid diskrimineerima ja nad on vähem eelistatud kandidaadid kui lastetud naised või mehed. Samal ajal mõjutas lapsevanemaks olemine ka mehi, sest lastetud isad pühenduvat oma tööle rohkem, kui lastega isad.
3. Su palk võib olla madalam kui oled ema
Paljude meeste jaoks tähendab isadus kõrgemat boonust palgatšekil, paljudel lapsevanematest naistel tähendab see aga trahvi väiksema palga näol. Kui sugudevaheline palgalõhe on järk-järgult vähenemas, siis palgalõhe lastetute ja lapsevanemate vahel on suurenemas. Kurb tõsiasi on, et naised, kes saavad seda endale kõige vähem lubada, maksavad lapsevanemaks olemise eest kõige suuremat trahvi, sest kui kõrget sissetulekut teenivaid mehi ootab pärast lastesaamist suure tõenäosusega ees palgatõus, siis madalat palka saavatel naistel väheneb palk veelgi.
4. Ka sõprussuhted muutuvad pärast lapsesaamist ja vahel just halvemuse suunas…
Kui räägime edukusest, mõtleme sageli just inimeste karjääri ja pangaarvel olevat raha, aga tegelikult on ka teised faktorid olulised, nagu näiteks meie suhted teiste inimestega, mis mõjutavad olulisel määral ka meie heaolu. Kui ajakiri Child küsitles ca tuhandet lapsevanemat, väitsid peaaegu pooled emad ja isad, et neile jäi pärast laste sündi alles vähem sõpru. Ja kui 69% naisi ja 67% mehi olid oma sõprussuhetega enne laste saamist rahul, siis kõigest 54% naisi ja 57% mehi kinnitasid, et tundsid hiljem end samamoodi.
Üks faktor, mis siin rolli mängib, on aeg. Enne laste saamist, veetsid naised nädalas ca 14 tundi oma sõpradega ja mehed keskmiselt 16 tundi. Pärast laste saamist kukkusid need numbrid naiste puhul viie tunni peale ja meestel kuue tunni peale.
Veel üks oluline faktor, mis selle suure elumuutusega kaasas käib, on see, mida inimesed sõprussuhetest ootavad. Näiteks peaaegu kõik küsitluses osalenud naised ütlesid, et enne lapsi sõltusid nad oma sõpradest, et lõbutseda, aga see number muutus kohe poole väiksemaks, kui neil tekkis oma perekond. Pärast laste saamist muutus naiste jaoks oluliseks hoopis see, et neil oleks sõpru, kes oleksid head kuulajad.
5. Abieludes tekivad pärast laste saamist kriisid
Eelnevaid uuringuid analüüsides leidsid teadlased, et lapsevanemaks saamine mõjutab negatiivselt ka seda, kui rahulolevad on inimesed oma abieludega, sest suurte elumuutustega kaasnevad sageli ka konfliktid. Uuring vihjas ka, et mida rohkem lapsi on perekonnas, seda vähem rahul oma suhtes ollakse.
6. Lapsevanemad ei ela nii tervislikult kui lastetud
Küsitluste platvormi CivicScience looja John Dick väitis, et küsitlusest, kus osales rohkem kui miljon inimest, selgus, et lastetutel inimestel kipub olema tervislikum elustiil kui lapsevanematel. Küsitluse tulemusena leiti, et lastetud magavad keskmiselt kaheksa tundi öö jooksul ja lapsevanemad vähem kui kuus tundi öö jooksul. Pole mingi üllatus, et lapsevanemad joovad 28% suurema tõenäosusega iga päev kohvi ega jäta ühtegi päeva vahele, võrreldes lastetutega.
Lastetud inimesed ütlevad ka 73% suurema tõenäosusega, et nad ei söö mitte kunagi kiirtoidurestoranides ja 38% suurema tõenäosusega, et nad käivad vähemalt kord nädalas jõusaalis trenni tegemas. 17% suurema tõenäosusega ütlevad lapsevanemad, et nad ei tee kunagi trenni, on 10% suurema tõenäosusega enda arvates ülekaalulised ja teevad 54% suurema tõenäosusega iga päev suitsu.
7. Lapse saamine võib mõjutada negatiivselt lapsevanema õnnetunnet
Paljud inimesed mõõdavad edukust sellega, kui õnnelikud nad on ja paljud uuringud on näidanud, et ka lapsed mängivad siin suurt rolli. Nagu õnneuurija Sonja Lyubomirsky ajakirjas Time selgitab, väidavad mõned uuringud, et lapsevanemad on õnnelikumad kui lastetud inimesed, aga teised uuringud väidavad jälle vastupidist — olenevalt lapsevanemast ja lapsest.
Tema eelnevate uuringute põhjal tehtud analüüs avaldas näiteks:
Siiski lisab ta, et kõik lapsevanemad tunnevad, et nende eludel on nüüd, peale lapsevanemaks saamist, suurem mõte kui varem. Ehk siis, otsusta ise, millist elu sa endale luua soovid.
Allikas: Business Insider
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
