Netiohud: esimesed seitse nõuannet

Järgnevad soovitused on mõeldud ennekõike neile vanematele, kel kodus kasvamas 6-9-aastased lapsed. Soovitused ilmuvad Naistekas kolmes osas. Iga osa järel võid soovitusi ka omas kodus katsetada ning tulemustest meile kirjutada. Kirjutajate vahel loosime välja väiksed meened.

1. Õpeta oma lapsele emotsionaalset enesekaitset: lõpeta-blokeeri-räägi
Kui keegi lapse internetikontaktidest käitub pidevalt kiuslikult või palub teha midagi, mis tekitab lapses ebamugavust, on ainuõige lahendus suhtlemine kiusaja või ahistajaga lõpetada, ta blokeerida ning juhtunust ka lapsevanemale rääkida. Kui probleem on tõsine, tuleb kokku koguda tõendid (vestluste salvestused ja ekraanipildid) ning teatada juhtunust politseisse. Kui laps teab, et vanem tahab ja saab veebisuhtluses tekkinud murede lahendamisel aidata, tunneb ta end kindlamalt. 

2. Räägi lapsega interneti kasutamisest
Tõenäoliselt ei ole sa kursis kõikide lehekülgedega, mida su laps kasutab. Samas ei tea ka tema, mida sina internetis teed. Jaga lapsega oma interneti tegemisi ja lase ka temal oma lemmikkeskkondi tutvustada. Ole avatud suhtumisega. Vestluse eesmärk ei ole karistada või lapse lemmikkeskkondi keelata, vaid tekitada lapses arusaam, mida need talle annavad ning mis ohud nendega kaasnevad. Oma netikasutust tutvustades õpetad aga lapsele, et internetti saab kasutada ka muuks, kui sõpradega suhtlemiseks või mängude mängimiseks. 

3. Ära reageeri üle
Kõikidel lastel on saladusi, mida nad oma vanematele avaldada ei soovi. Austa lapse privaatsust niivõrd, kui see tema muid huve ei kahjusta. Kui laps on sind usaldanud ja rääkinud ka mõnevõrra ehmatavaid seiku oma netielu ja -sõprade kohta, jää rahulikuks ning ära asu karistust määrama. Arutle lapsega nende olukordade üle, rääkige võimalikest tagajärgedest ja lahendustest. Palu last, et ta räägiks sulle veebisuhtluses toimunust ka edaspidi ning tunne ise aktiivselt huvi, kuidas laps olukorrad lahendab. Netikeeld ja karistus ei ole kindlasti lahendused, sest naabripoisi või kooli arvutist saab endiselt internetti.

4. Tutvu oma lapse netisõpradega
Lapse sõpru reaalses maailmas tunned sa hästi. Kuid tõenäoliselt ei ole sa kursis tema virtuaalsõpradega. Tunne nende vastu huvi. Küsi, mis nende nimed on, kui vanad nad on, mis nende hobid on, millest nad omavahel eile rääkisid, kui sageli nad sinu lapsega suhtlevad, kas saaksid nende pilti näha, kas laps on nendega ka telefonis vestelnud. Samas pea silmas, et liigne uurimine ja norimine mõjub halvasti sinu ja lapse usalduslikule suhtele. Seega püüa lapsega tema netisemudest rääkides jääda delikaatseks ja ära sunni teda oma eraasju avaldama, kui ta seda ei soovi.

5. Ära pane arvutit lapse tuppa!
Paiguta arvutitöökoht pigem elutuppa või muusse ruumi, kus toimetavad kõik pereliikmed. Ära luba lapsel arvutit oma toas kasutada. Paigutades arvuti elutuppa, saad ühelt poolt kontrollida, kui pikalt laps õhtuti arvutit kasutab, samuti omad paremat ülevaadet sellest, millega sinu laps internetis tegeleb.

6. Jälgi oma lapse emotsioone arvuti kasutamisel
Kas sinu laps istub arvuti taha rõõmsal meelel, kuid internetis surfates muutub tema tuju järsult? Kui laps on interneti kasutamise ajal või pärast seda tihti depressioonis, kurb või vihane, peaksid püüdma sellest temaga rääkida. Võimalik, et internetis olles kogeb ta midagi ebameeldivat või suisa ohtlikku.

7. Taga lapsele võimalusi suhtlemiseks reaalses maailmas
Liigne suhtlemine internetisõpradega asendab sageli sotsiaalset võrgustikku reaalses maailmas. Ära lase oma lapsel kapselduda üksnes virtuaalmaailma, taga piisavaid võimalusi ka reaalmaailmas. Saad seda teha, pakkudes lapsele kooli kõrval teisi võimalusi suhtlusringi laiendamiseks. Uute tuttavate-sõprade leidmiseks sobivad hästi erinevad spordi- ja huviringid. Julgusta oma last uute sõpradega suhtlema.

JÄRGNEB