Veel neli aastat tagasi olin veendunud, et mina ei soovigi emaks saada. Õnneks läks elutee teisiti. Kohtasin noormeest, kellega ülihea klapp, kolisime juba paar kuud pärast kohtumist kokku. Kui jäin rasedaks, käis kümme korda peast läbi, aga ma pole ju valmis. Kes meist ikka selliseks asjaks valmis oleks.

Ma olen kasvanud perekonnas, kus alati rõhutati, et terve laps, tugev laps. See tähendab korralikku toitumist ning sedagi, et vaktsineerimised tehtud. Loomulikult olin vaktsiinide osas kohe kindel, ka lapse isa ei vaielnud vastu.

Olin juba raseduse ajal üllatunud vastuseisust, liitusin mitme Facebooki grupiga, kus kogunenud noored emad. Ja seal käis täielik propaganda vaktsiinide vastu. Isegi mitmed mu sõbrannad kergitasid omavahelistes vestlustes teema ja imestasid, miks pimesi usun jutte, et vaktsiinid kasulikud. Räägiti hirmujutte, mida vaktsiinid teha võivad, näiteks olla seos autismiga. Kooliõde tõi isegi konkreetse näite, et olla veendunud, et ühe töökaaslase lapsega just nii olla. Kui küsisin, kas on mingeid konkreetseid tõendeid, kas arstid nii öelnud. Ta puhkes naerma ja tõi välja, et just arstid on ravimitööstuse käepikendus, nad loomulikult otse midagi ei ütle, vaid propageerivad vaktsiine.

Mu laps on praeguseks pea kaheaastane, loomulikult läksime vaktsineerimise rada. Ma ei tea miks, aga kaudselt tunnen justkui teeksin midagi valesti. Mitmed mu vanused tuttavad, kes emad, arvavad risti vastupidi minuga. Nii paljud põlgavad vaktsineerimist ja tunnevad end kui ristirüütlid, kes levitavad uut usku, vaktsiinivaba elustiili.

Kuna meedias sest nii palju juttu, siis arvamused võimalikest ohtudest vaid levivad. Kui mõni perearst astub vaktsiinide kaitseks välja, on see kui punane rätik, mis ajab osasid inimesi veel enam vihale ja nähakse vandenõusid. Mu vanaema on 76. Isegi tema on hakanud kahtlema, kas ikka on õige asi. Ta ütles, et nõukaajal ei saanud ju avalikult kritiseerida, äkki seetõttu kõik uskusid, et õige ja vajalik.

Kirjutama ajendas mind hiljutine uudis, et vaktsiinivastase pere lapsed haigestusid läkaköhasse. Väga kurb on seda kuulda, aga eks see on ka ilmekas näide, mida tähendab vaktsiinidest loobumine. Pluss, mida enam peresid libeda tee valib, seda rohkem haigused levivad. Eriti lasteaedades. Ma ei julgeks last ilmselt lasteaeda pannagi, kui ta poleks vaktsineeritud.

Vaba maa, vaba valik, aga minu meelest peaks vakstsineerimine olema teatud määral kohustuslik.