Isegi kui eelnev kirjeldus vastab pigem kasvatusele, mida meie isad ja vanaisad on omal ajal tunda saanud, on siiski peresid, kus väikeseid poisse kasvatatakse just niimoodi, et õpetatakse neid pigem oma tundeid sees hoidma.

Väga levinud on ka poistele õpetamine, et nutmine on tüdrukutele ja kui poiss oma tundeid välja näitab, ei ole ta mingi õige mees, vaid üks plika. See aga võib olla üks põjustest, miks tihtipeale väikesed poisid ja tüdrukud omavahel läbi ei saa, sest juba väga väikesest peale on neid õpetatud üksteise suhtes põlglikuks.

Et sinu lapsega seda ei juhtuks, tasuks mõlemast soost lapsele juba väga varakult õpetada, et igasuguste emotsioonide tundmine on normaalne ja on ka igati mõistetav, et vahel on soov neid nutu kujul välja lasta.

Kuidas aga võiks läheneda justnimelt poistele?

Pea temaga usalduslikke vestlusi, kus sa keskendud justnimelt tema tunnetele. Väga hea oleks vestlusesse kaasata mõlemad vanemad, et poeg saaks ka isalt eeskuju, et ka tema julgeb oma tundeid välja näidata.

Hea oleks lasta lapsel lihtsalt rääkida, ära hakka kohe õpetama või näpunäiteid andma, lase tal ise rahulikult lahenduseni jõuda.

Lugege koos raamatuid, kus keskendutakse hoolimisele ja armastusele.

Kinnita talle, et sa armastad teda tingimusteta ja see jääb alatiseks nii.

Füüsiline kontakt on oluline ka poistele! Kallistage, musitage, tehke pai. Olge omavahel lähedased.

Nii et võib öelda, et väikesed poisid vajavad oma vanematelt rohkem mõistmist ja suunamist selle kohta, et tunnete välja näitamine ja nendest rääkimine on igati normaalne. Nutmine ei muuda teda tüdrukuks ja tundeline olemine on samuti aktsepteeritav.

Kui teie peres on selline suhtumine juba normaalne ja ammu kasutusel, siis on kõik hästi, kuid kahjuks on veel väga palju perekondi, kus poisse kasvatatakse tundetuks ning ollakse kindlad, et just see ongi mehelikkuse tunnus.

Allikas: Brightside