Õpeta laps head toitu hindama

 (59)
laps sööb jäätist
Corbis/Scanpix

Iga ema on tähele pannud, et väikelaps, kes ei räägi veel kuigi hästi ja mängib omaette, jäljendab oma mängus täiskasvanute käitumist. Teame tuntud väljendit, et laps on kodu peegel. Seda on ta tõepoolest. See puudutab ka söögi valikut poes, selle valmistamist, laua katmist ja söömist.

Kaupluses ei peagi otse lapsele rääkima, vaid “kõvasti mõtlema”, mida toidukorvi panna ja millest me täna süüa teeme. Mänguasjade ja üllatusmunade juurest saab last suunata riiulist valima kas kanamune või vutimune, pirne või õunu, porgandit või paprikat, leivamääret või hapukoort. Ja nii see algabki! Samas on võimalik jalutada krõpsupakkide riiulitest suure kaarega mööda.

Ega see alati kerge ole. Ikka näeme sealsamas kaupluses jonnivaid ja maha viskuvaid väikemehi või tüdrukutirtse, näost õhetavaid emasid, kes kõigest väest püüavad last rahustada. See on tõepoolest kasvatus ja kui võimalik, siis ei tohikski toidupoodi last kaasa võtta enne, kui ta oskab seal täiskasvanut kuulata.

Tihti aga pole ka lapsevanemad „kiusatustest“ vabad. Laste toitumise kohta ilmuv kirjandus õpetab vähe, kuna on huvitavamatki lugeda. Sündima hakkav laps õpetab aga väga palju. Teda oodatakse ja talle tahetakse anda parimat. Tulevaste lapsevanemate dialoog vanavanematega enne lapse sündimist või siis, kui imik on majas, peaks määrama pere toiduvaliku. Alles hiljem saab hakata lastele selgitama, millised on eelistatud igapäevased toidud ja mida peab kindlasti iga päev sööma, et suureks kasvada.

Mis peab lapse söögilaual olema

  • Imiku esimese poolaasta toit on rinnapiim. Pärast 6. kuud aga taandume järk-järgult piimast, asemele tulevad köögiviljad, pudrud, liha, puuviljad. Kõik on imehead toidud ja väga tervislikud! Lausa kurjast on 1-2-aastasele lapsele kommi pakkumine; ta ei tunnegi sellist asja ja täiskasvanuna teeme ise lapsele „karuteene“. Hiljem hakkame taas aru saama ja selgitama, et magus lõhub hambaid, endalt küsimata, miks me ise pakume nii varakult lapsele kommi.
  • Kas sööma peaks leiba või saia? Igapäevane must leib on eestlase toit. See peab laual olema. Kui laps ei taha, siis proovima hakkab ta ikkagi ema-isa eeskujul. Ta tahab saada suureks ja sellepärast on leiba vaja, kuna kõik suured inimesed söövad seda. Kringlid ja saiakesed võiksid laual olla kord nädalas. Kodus valmistatud pärmitaignast saia võib süüa sagedamini.

  • Kuigi leiba võib süüa ka ilma igasuguse määrdeta, võiks kasutada pehmeid margariine ja võileivamäärdeid.

  • Maiustustest peaks eelistama puuvilju ja marju. Võimalusel tuleks vältida jäätise ostmist; kui seda siiski teha, tuleks lapsi õpetada valima ainult koorel põhinevaid jäätiseid ja mitte osta taimerasvaga valmistatuid. Sama puudutab ka kohukesi, mida võiks anda lastele ainult paar korda kuus, kuna nii nendes toodetes kui ka paljudes kondiitritoodetes kasutatavad taimsed rasvad sisaldavad ebatervislikke transrasvhappeid.

  • Väikelapsed ei taha liha, kuid raua saamiseks on kindlasti vaja seda vähehaaval anda. Lihast võib valmistada kas kotletti või teha frikadelle, vahel on ka taise praeliha tükk võileival ilusa aedviljakaunistuse all on päris ahvatlev pala, mis ära süüakse.

  • Magusate jookide isu on lastel kõige suurem, sellepärast on soovitav harjutada last juba päris imikueas vett jooma. Hiljem ta näeb, et suuremad joovad limpsi ja siis ehk on ennetuseks hea rääkida katkistest hammastest.

  • Lastele on tasakaalustatud toitumise kõrval oluline ka jooksmine, liikumine, õuemängud ja sport!