Otsid lapsele trenni? Jagame põhjuseid, miks võiksid mõelda ujumistrenni peale

 (4)
Otsid lapsele trenni? Jagame põhjuseid, miks võiksid mõelda ujumistrenni peale
Foto: Shutterstock

Spordiklubi Reval-Sport esimene ujumise püsitreener Anna Zubel (Životnjova) tuli aastatel 1989–1992 kümme korda suvistel ja 13 korda talvistel meistrivõistlustel Eesti meistriks rinnuli- ja teateujumises. Nüüd annab ta juba üle kümne aasta oma oskusi edasi treenerina. Rääkisime temaga sellest, miks tasuks laps just ujumistrenni panna.

Kui noorelt peaks laps ujuda oskama?

Mida varem, seda parem. Juba kolme kuu vanused beebid tuuakse ujuma ja kes varakult alustab, see ei karda vett ega treenerit. Loomulikult pole kunagi hilja alustada ujumise õppimist, kasvõi vanaema-vanaisa eas.

Vahel kardab lapsevanem ujumistrenni rohkemgi kui laps ise. Klubis on palju võimalusi, kust alustada, et veekartusest üle saada: pisikeste basseinid ja mullivannid. Alles siis, kui kindlus käes, läheme edasi sügavamasse vette. Pole midagi karta. Õigemini, esimesest hirmust tuleb üle saada. Hiljuti märkis üks olümpiasportlane intervjuus, et kui ta seitsmeaastaselt hakkas trennis käima, nuttis ta pärast esimesi tunde kodus, et „seal on vesi ja sunnitakse ujuma“. Aga hirm taandus ja enesekindlus kasvas.

Eestis on meri, järved ja jõed, aga lapsevanemail on mingil määral ikka hirm suveujumise ees.

Jah, meil on ümberringi vesi, sellepärast on väga tähtis osata ujuda. Esikohal on muidugi tervis, mida ujumine annab. Vanemad saavad samuti olla rahulikumad veekogu ääres puhates, kui nad teavad, et laps tunneb end vees hästi.

Seotud lood:

Rannahooaeg hakkab läbi saama. Kui ujumine pole veel selge või kui tahaks ka muul ajal kui suvel ujuda, on paras aeg kolida basseini. Trennirühma saab valida vastavalt lapse oskustele. Päris nullist alustatakse algajategrupis, aga oskuste edenedes saab gruppe valida ja vajadusel ka vahetada. Põhimõtteliselt saab iga laps individuaalse trenni, mitte et kõik teevad ühtemoodi. Kellel trenn paremini õnnestub, saab liikuda järgmisesse gruppi. Seda otsustab treener, konsulteerides enne muidugi ka vanematega. Kui selgub, et laps ei jaksa kõike kaasa teha, siis on võimalik minna ka samm tagasi. See pole miinus, vaid õpitu kordamine, et tekiks kindlustunne.

Kas lapsevanem saab ka treeneri valiku juures sõna võtta?

Me kindlasti kuulame vanema eelistusi. Kui ta soovib kujundada lapsest tippsportlast, siis suuname ta sinna gruppi, kus on tugevam mahv. Valik sõltub väga palju lapsevanematest.

Kui laps on trenni toodud, siis milliseid nõuandeid annaksite lapsevanemale?

Last ei pea liialt nunnutama, tuleb lasta tal iseseisvuda. Nagu ma juba ütlesin, siis mõni lapsevanem ise ei oska ujuda ja kardab vett, aga seda hirmu ei tohi välja näidata, laps kohe tunnetab seda. Mõni lapsevanem seisab meil siin klaasi taga ja on sellise ehmunud näoga, et appi! Pole põhjust karta, basseinis on treener kõrval ja ohtu pole. Treeneritena võtame kogu protsessi mänguliselt, et lastel oleks tore uus oskus omandada. Lisaks on kõik treenerid koolitatud esmaabi andma.

Kui vanalt on laps võimeline ise trennis käima?

Mõned käivad juba nelja-aastaselt, mõned kuueselt. Eks see sõltub lapsest. Ainus asi, mis osade laste puhul tundide läbiviimist natuke segab, on see, et nad mängivad telefonis, nii enne kui pärast trenni, isegi keset trenni. Mõned unustavad end telefoniga riietusruumi istuma ega jõua õigeks ajaks tundi või ei lähe pärast trenni õigel ajal koju ja vanemad satuvad juba paanikasse, miks laps ei tule. Aga laps istub vaikselt kuskil nurgas ja mängib nutitelefonis.

Alates lapse kuuendast eluaastast ei pea lapsevanem enam temaga riietusruumi kaasa minema?

Kui laps ei oska veel iseseisvalt riideid vahetada, anname õppimiseks aega ühe kuu, mitte rohkem. Pärast seda nad saavad ikka hakkama. Nad ju näevad, kuidas teised lapsed seda teevad. Aga kui laps kaob ninapidi telefoni, siis see on juba teine probleem.

Mõni laps ütleb mingil hetkel, et ta enam ei jaksa ega viitsi. Kuidas lapsevanem saab teda motiveerida?

Loe veel

Näiteks nii, et tuleb ise ka trenni. Reval-Spordis on lapsevanemal lapse treeningu ajal võimalus ise käia kas rühmatreeningus, jõusaalis või lõõgustada veekeskuses. Selleks on eripaketid vanematele ja lastele. Kui lapsevanem seisab täisriietes basseini kõrval, siis see ju ei innusta. Aga on ka selline võimalus, et laps vaatab, kuidas lapsevanem ujub. Nii näitab ta lapsele eeskuju.

Eks alguses on kõigil raske. Lastele ei meeldi, kui vesi läheb ninna ja kõrva. Võib-olla nad pole veel ka karastatud. Kuigi külm ei ole. Veekeskuses on õhutemperatuur reguleeritud 30 soojakraadile ja veetemperatuur on ka üsna soe: 27 kraadi suures basseinis, teistes 32 kraadi ja üle. Kui laps ütleb, et tal on külm, lubame tal veest välja minna. Kui on mingi terviseprobleem või muu mure, tuleks kindlasti rääkida treeneriga. Eks lastel tuleb ikka ette arusaamatusi, eriti poistel omavahel. Mure tuleb välja selgitada ja leida lahendus. Võib-olla anname natuke väiksema koormuse või paneme väiksemate gruppi, kus nad rohkem mängivad. Võib-olla laps hoopis kardab midagi, millest tal on piinlik rääkida. Näiteks on vahepeal vaja minna tualetti, aga ei julge öelda. Selliseid olukordi on olnud.

Nii et trennides on ka probleeme nutisõltuvuse ja kiusamisega.

Jah, ka igal pool koolides võib selliseid probleeme tekkida. Minu lapsepõlves on ka olnud. Meie peame kõige olulisemaks sellistel juhtudel suhtlust lapsevanema, lapse ja treeneri vahel. Kui lapsel ilmnevad märgid, et ta ei taha mingil põhjusel enam trennis käia, siis esimene inimene, kelle poole pöörduda tuleb, on treener. Mõned ei räägi ka vanematele ja siis peab treener ise otsima, milles on probleem, sest see areneb muidu edasi ega lahene. Kui laps lahkub trennist mingil kõrvalisel põhjusel veel enne, kui ta on ujumise selgeks saanud, võib veehirm või mõni muu probleem jääda teda kogu elu saatma .

Soovitus lastevanematele:

  • Tundke huvi, kuidas lapsel trennis läheb.
  • Pöörduge muredega treeneri poole.
  • Olge ise eeskujuks lapsele, käige ka ise trennis, innustades sellega last järjepidevalt liikuma.
  • Nutiseadmete kasutamine enne või peale trenni raskendab lapse vastuvõtuvõimet. Tehke kodus enne selgitustööd.
  • Tundke üheskoos liikumisest rõõmu.