Olukorra valesti hindamine võib päästeameti veeohutuseksperdi Mikko Virkala sõnul isegi heale ujujale saatuslikuks saada. “Kõik oleneb hetke tervislikust seisundist, vee- ja õhutemperatuurist,” selgitas ta. “Näiteks üks nooremapoolne mees oli küll hea ujuja kuid kuumal päeval külma jõkke hüpates ta sealt enam välja ei tulnud, sest jalad läksid kramp. Vesi lõi kõri kinni ja päästjatel tuli ta keha hiljem veest välja tuua.”

Lapsed upuvad, sest puudub järelvalve

Tänavune päästeameti kampaania “Hoia silm peal” on suunatud väikelaste ja eakate kaitseks. “Kui kolm-neli aastat tagasi uppusid väikelapsed harva, siis viimased aastad on näidanud selles osas kahjuks kasvutrendi,” rääkis veeohutusekspert. “Eelmisel aastal olid neljast uppunud lapsest kolm väikelapsed, alla kuueaastased. Nende õnnetuste juures oli alati üks märksõna — järelevalvetus.”

Sageli ei hoia täiskasvanud lastel piisavalt silma peal. “Ilmselgelt võiks kõik hukkunud väikelapsed elada, kui vanemad ei oleks tegelenud mingi muu asjaga, vaid neil silma peal hoidnud,” ütles Teder. “Vanem tahab teha näiteks majapidamistöid ja mõtleb, et ta jõuab samal ajal last valvata. Elu aga näitab, et sel ajal, kui sa keerad silmad mujale, on laps juba ahvatluste kallal — veekogu on tema jaoks põnev ja õnnetused tulevad kiiresti. Alati on vanemate kommentaar selline, et “ma ainult korraks keerasin pea ära, ainult korraks käisin ära”. See “ma ainult korraks” sõnum käib alati läbi, aga õnnetus juhtub ka siis, kui see on ainult korraks.”

Sageli on süüdi nutitelefonid

Peale koduste toimetuste röövib vanemate tähelepanu Virkala sõnul ka nutitelefon. “Mõeldakse, et küll ma vahepeal tõstan pilku sealt telefonist. Mingil hetkel läheb diskussioon elavaks, aga nagu ma ütlesin, uppumine võtab sekundeid," hoiatab ta.

Virkala jagas ka Delfi TV-ga praktilisi nõuandeid ohutuks vees lõbutsemiseks:

Loe pikemat intervjuud siit.