PÄEVA KOMM: kuni tööandjad vanemaid haige lapsega kodus olemise pärast vallandavad, käivad tõbised lapsed lasteaias!

Eile kirjutas Naistekale üks ema, kes oli vihane, et hoolimata korduvatest artiklitest ja õpetajate hoiatustest on lasteaiad on täis haigeid lapsi. Loo kommentaarium jagunes kaheks - ühed, kes emaga nõustuvad ja manitsevad lapsevanemaid oma elu paremini korraldama, et oleks võimalik haige lapsega koju jääda. Teised aga kinnitavad, et hoolduslehtedega töölt puudumine lõpeb kiiresti koondamise või vallandamisega ja seetõttu pole muud valikut kui põnn tatisena lasteaeda viia.

"Kahjuks on väikelaste vanemaid väga lihtne koondada ja seda võimalust tööandjad ka agaralt kasutavad, kui haiguslehed liiga sagedaseks muutuvad. Eriti raskeks teeb see olukorra üksikvanemate jaoks, kelle sissetulekutest sõltub nii elukoht kui ka võimalused lastele vajalik muretseda. Kui üksikvanem peaks valima, kas nohuga laps lasteaeda ja soojad talvesaapad lapsele või hoopis nohuse lapsega kodus ja laps talvel nigelate jalatsite või õhukese kombekaga õue — kumba valida? (näitlik näide siis). Infoks, et 2012. aasta seisuga oli Eestis 31 690 üksikvanema leibkonda ja 93% üksikvanematest olid naised, kelle sissetulek sama ameti meeste omast üldjuhul juba iseenesest väiksem.

Lapsega haiguslehel oleva vanema haigushüvitist vähendati 100%-lt 80%-le. Seega tihti lapsega kodus olles kaotab vanem rahaliselt, eriti valusalt puudutab see väikese sissetulekuga vanemaid. Lasteaiamaksu tuleb maksta nii kui nii. Samas, kui laps saab lasteaias 1,5 euro eest päevas kolm korda süüa, siis äärmiselt raske on sama raha eest võimaldada lapsele kolme korralikku toidukorda ka kodus.

Perearstid ei anna üldjuhul haiguslehte, kui lapsel on vaid nohu ja/või kerge köha. Kui helistada Perearsti infotelefonile, saab nohu ja köha jutu vastuseks, et kui lapsel pole palavikku, kõht lahti ega oksendamist, võib ta lasteaeda viia (ehk siis nohu/köha pole haigus). Reaalse katse tulemus.

Lasteaedades on reeglid justkui olemas, kuid nende täitmist ei nõuta piisavalt rangelt — nii lasteaia kui ka vanemate endi poolt. St kui lasteaeda tuuakse tõesti haige laps (tüüpiline näide on tugev rögisev köha), siis seda öeldakse vanemale liiga leebelt, mistõttu see ei mõju. Samamoodi teised vanemad — nad näevad haiget last, on pahased, kuid ei julge midagi öelda. Ja nii ei muutugi midagi! Tavaliselt on lasteaias siiski üksikud vanemad, kes tõesti teadlikult haigeid lapsi lasteaeda toovad ja seetõttu kannatab terve rühm. Samas kohusetundlikele viidatakse ka juba pisikese nohu korral, et laps võiks mõned päevad kodus olla. Ehk lasteaias võiks alustada ühtsetest reeglitest, mida nõutakse sama rangelt kõigilt.

Mis on haigus, mis mitte? Ehk kergelt nohuseid lapsi kirudes peaks mõtlema ka nendele lastele, kel on allergia. Mõnel lapsel on allergia mingil kindlal perioodil mitmed kuud järjest — seega äärmusesse kaldujad, enne mõelge, vajadusel küsige, siis kritiseerige!

Ehk kokkuvõttes on olukord juba riiklikul tasandil paigast ära. Võiks ju öelda, et milleks muretseda lapsi, kui hakkama ei saa, kuid vaadakem asja veidi laiemalt. Isegi perekoolid, mis muidu olid lapseootuse ajal tasuta, on üha rohkemates kohtades tasuliseks muutunud. Ja samas, kui oleks minu teha, teeksin ma perekoolid esiklapse saajatele lausa kohustuslikuks, sest see on üks parimaid viise andmaks vanematele teada, millised tüüpprobleemid neid ees ootavad ja kuidas ennast nende lahendamiseks ette valmistada."