Olles arutlenud pikalt selle üle, kuidas mõnele inimesele on loomad tähtsamad kui teised inimesed, jõuab naine enda vöödilise kõutsini. “Mu väiksem poeg räägib kõigile, et tal on kodus kuri kass,” kirjutab Tiina.

“Muide, kurjaks läks kass pärast noorema poisi sündi, sest kellelgi polnud aega enam kiisut nunnutada. Kui vanasti magas kõuts õhtud otsa peremehe süles või nurrus mõne teise pereliikme külje all, siis ühtäkki hõivas tema koha nõudlik põnn. Oi, kuidas see kassi vihastas! Esialgu kükitas ta päevade kaupa tagumises toas, seejärel hüppas kiskja kombel kellegi jala või käe külge ning lõpuks sittus isegi aknalauad täis.”

Kallis lugeja, kuidas sinu kass reageeris, kui perre sündis laps?