Raseda reisimeelespea

VEEBIBEEBI: Koostasin endale arsti nõuannete, australlanna Susani ja netist asjatundjate lehekülgedelt kogutu põhjal omalaadse raseda reisimeelespea.

1. Vali sihtmärk, kus on olemas elementaarne kirurgiline meditsiiniabi. Unusta ekstreemsport, keskendu puhkusele ja enese hellitamisele. Euroopa-maad on kindel variant. Kaugemates tee veidi taustauuringuid. Vietnamis (nagu selgus) on selline medabi täiesti olemas. Tainaal kah. Isegi Kambodžas on. Tee endale korralik reisikindlustus, kus märgi ära oma rasedus.
2. Lennukis istu läbikäigu poolele, nii on kergem WC-sse pääseda. Jaluta iga tunni aja tagant. Pane selga mugavad, kehal vabalt olla laskvad riided. Joo pidevalt, väikeste lonksude kaupa. Kui kohapeal on vaja lühemaid otsi liikuda, eelista rongi bussile. Ruumi on rohkem, saad jalgu sirutada ja tualetti.
3. Kohapeal, niipea kui tunned, et oled väsinud, istu ja puhka. Päikesega kanna alati peakatet ja kasuta tugevaid kaitsekreeme. Rannas leba varju all — ära muretse, ka nii saad kena jume peale. Otse päikese käes lesimine on praegu ebasoovitav. Kõhtu ära päevita.
4. Joo pidevalt vett. Mina näiteks ühel hetkel vett ei suutnud enam juua, limpsisin Fantat — gaseeritud jook värskendas enam ja lonksuke suhkrut aitas reipana püsida.
5. Kui tunned, et toit on vastukarva, ära söö. Eelista keedetud ja küpsetatud euroopalikke toiduaineid. Eks see muidugi hale oli, et ma ei saanud kõigi Aasia köögi vaimustavate asjadega tutvuda, kuid hei — kes suudab söögi pärast halada, kui ümberringi on nii palju huvitavat ja ilusat! Kandsin ka kaasas hapude kommide pakikest, nendega oli hea iiveldust peletada.
6. Võta võimalikult vähe asju kaasa, kuid ära unusta ravimeid ja vitamiine käsipagasisse pakkida. Lennureisil võib rasedat ohustada veresoonte tromb. Minul soovitas arst selleks puhuks võtta nn südameaspiriini (mille ma muidugi maha unustasin). 
7. Kõige tähtsam — ära muretse! Rasedus on rõõm ja rahulolu, mitte pidev paanitsemine. Mis puutub katkemisohtu, siis ega ka kodumaal selle eest kaitstud pole.

Raseda päevik: Kuidas riskirase siiski lendama läks