Raul Rebane: kõige paremad andjad on vaesed inimesed

 (8)
Raul Rebane
Raul RebaneFoto: Tiit Blaat

SOS Lasteküla Eesti Ühing ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital korraldasid täna SOS Lasteküla konverentsi „Aita last — mõtetest tegudeni“, kus Eesti tuntud kultuuritegelased, ettevõtjad, ajakirjanikud, riigimehed, heategevusorganisatsioonide juhid ja teised ärksad mõtlejad ning aktiivsed tegutsejad tulid kokku, et arutleda Eesti asenduskodude ja seal elavate laste hetkeolukorra ning hädavajalike muudatuste üle.

Kommunikatsioonikonsultant Raul Rebase ettekande pealkiri oli “Võtjast andjaks”.

Rebase arvates on Eestis praegu arenemas “võtjast andjaks”-trend. Vaikselt, aga siiski — on märke. Leidub juba gruppe, kes tulevad kiiresti appi, kui vaja.

Varem oli meie ühiskonnas väga vähe idealismi, toimus küll abistamise akte, aga otsest andmist ei toimunud, hea kui jõulude ajal kuskile viis eurot annetasid. Me olime võtjad, sest me olime ju “nii vaesed”. Aga nüüd liigume andjaks saamise suunas.

Kuna Rebase sõnul oleme me siiamaani positsioneerinud võtjaks, siis väga raske on end andjaks ümber positsioneerida. Isegi meie riigikogu valimiste loosungid on tavaliselt sõnastatud materiaalsetena, mitte idealistlikena. Aga õnneks tuli 2008. aastal majanduslaks ja saadi aru, et ühiskond nii ei toimi. Paljud inimesed jäid hätta.

Sellest ajast hakkas poliitika kasutama populistlikke loosungeid — lastest, vaesusest jne. Aga kui väidetakse, et meil on 10000 nälgivat koolilast, tuleks seda väidet enne kontrollida.

Seotud lood:

Rebane võttis ette kaheksa kooli, millest kahte peetakse eriliselt kehvaks kooliks ja uuris, et kui palju tegelikult on nälgivaid lapsi. Tegelikult 85-90% probleemidest on seotud mitte nälja ja materiaalse puudusega, vaid armastuse ja hoolimise puudusega.

Rebane jõuab väiteni, et tegelikult on kõige paremad andjad vaesed inimesed. Võtab aega, et mõte andmisest muutuks loomulikuks kõikide inimeste seas, mitte me poleks nagu Tõnissonid, et "ei tahaks eriti raha anda, pole teist õieti endalgi", kuigi tegelikult on küll. Õnneks oleme sinnapoole teel. Loodetavasti jõuame viimaks ka rahvusena andjateks, mitte võtjateks.

Raul Rebane on kommunikatsioonikonsultant. Pärast tööd Eesti Televisioonis on Raul Rebane pühendunud kommunikatsiooniteooriatele, eelkõige on ta huvitatud infosõdade teooriast ja praktikast. Publitsistina huvitavad teda teemad „kuidas asi välja näeb“ ehk kuidas emotsionaalne kommunikatsioon võib mõjutada inimeste valikuid. 2000–2012 juhtis hobi korras Gerd Kanteri rahvusvahelist tiimi paljude tiitlivõistluste medaliteni.