Reet Roos: reklaam ja ajupesu sunnivad naisi rinnaga toitmisest loobuma
Eestis on väitlus, kas lapsele ja emale on parem rinnapiim või kunsttoit alles poolel teel. Kuid juba on täiesti selge, et kõige suuremat kasu haukavad vaidlusest imikutoidu tootjad. Kahe äärmuslikuma seisukoha vahel troonib näiliselt lastearst Erkki Savilahti artikliga- “Soome professor: Rinnapiimal ja kunsttoidul pole mingit vahet” (13.10.11, Delfis). Kahe äärmuse vahepeal on härra professor ainult näiliselt ja tegelikult artikli sisusse kiigates eksitavalt, sest juba teises lõigus kõlab mõte, et kunsttoit on isegi parem oma raua ja valgu sisalduse poolest.
Statistilistest näitajatest aastatest 2003-2009 selgub, et kuni kuue nädalani toitis oma lapsi rinnaga 83-88% emadest, kuni kolme kuuni 66-74% ning imiku kuue kuu vanuseni ainult pool kõikidest emadest, so 44-53%. Loomulikult on mingil osal meditsiinilised põhjused, kuid kindlasti mitte kõigil loobujatel. Samas on teada, et meditsiiniliselt suudab last imetada 98% naistest.
See tähendab väga suurt ja magusat turgu rinnapiimaasendajate maaletoojatele. Hinnanguliselt kulub Eestis umbes 2 651 400 liitrit kunstitu. Võttes kunsttoidu liitri hinnavahemikus 1-1,88 eurot ulatub lisakulu aastas 2 651 400 — 4 772 520 euroni. See on muljetavaldav summa. Aga see pole ju kõik, lisaks kulub lutipudeleid, vett, elektrit, ja palju rohkem aega ning tekib prahti.
Väidan, et kunsttoidul olevate väikelaste sedavõrd suur osakaal on paljuski kunsttoidu tootjate ja maaletoojate süsteemse ja pikaajalise marketingitöö hea tulemus. Teatavasti müüvad reklaamipraktikas kõige paremini nunnud beebid ja karvased loomad. Nii tehaksegi beebitoidumaailmas mitmeid „armsaid” ettevõtmisi. Näiteks erinevad beebiklubid, kus on lisaks tavaliikmele (saad liitudes tasuta toote!) ka vastavalt juba kulutatud summale edasi jõudnute klass „suur sõber” ja „tõeline fänn”. Toode müüb mühinal, ja pererahakott on ühe kõhnem. Ja muidugi saab sinu beebi selle eest sünnipäevaks karvase kaisulooma. Nii toimib esimese astme kliendikinnistamine, või te arvasite, et suur kontsern seal kaugel armastab teie beebit niiväga?
Siis teine näide siitsamast- Aptaclub. Värsketele lapsevanemate mõjutamist alustatakse üliprofessionaalse õpetusega kui tähtis on lapse toitumine esimesel eluaastal ning infot tervisliku toitumise kohta on lehekülgi. Kasulik lugemine igatahes, kuid siin on üks konks. Nimelt koos vajaliku infoga saab ema kaasa ka salaviiruse, mis töötab tema alateadvuses umbes nii- Aptaclubis nõustasid mind oma ala profid ja ma sain sealt kasuliku teavet kuidas ja mida mu laps vajab. Soovin pakkuda oma lapsele parimat ja ostes oma lapsele Aptamilli tooteid olengi parem ema. Lihtne! Niiet kui Hippi beebiklubi keeras lihtsalt nunnumeetri põhja, siis Aptamill ei mängi mitte piltidele ja tasuta asjadele vaid teadlikule emale ja on kantud tema parimast soovist. Hästi toimivad mõlemad.
See pole sugugi kõik, enamus beebitoidu tootjaid ostavad Hiinast lutte, pudeleid, pudipõllesid, rinnapiima pesukaitseid ja nunnusid mänguasju enda logoga, trükivad beebikalendreid, beebi tervisepäevikuid, emme meelespeasid ja kleepsu- laps autos! Pildil aga Nestle logo ja sinine karu. Seda kõike ikka selleks, et kunsttoidu logo oleks ajju triigitud ja sealt õigel ajal toimima pääseks.
Mis sellest siis kõiges halba on? Turumajandusus toimib ja Coca-cola teeb ka sarnast reklaami, on mulle oponeeritud. Vahe on aga selles, et kunsttoit on võtnud endale suurema rolli lapse tervise eest muretsejana kui on õige ja vajalik: lugedes ette kõik seedimist soodustavatest bakteritest kuni ülitasakaalustatud koostiseni välja, ning paratamatult jääb mulje, et see kõik on parem kui rinnapiim. Alateadvuse jaoks on lisatud pildil õnnelikust perest ja rahulikust ning rõõmsast lapsest. Rinnapiima koostise kohta aga mainitakse vaid seda, et teinekord võib jääda sellest või teisest ainest beebil puudus. See on aga kokku väär ja kallutatud info, mis mõjutab meie kõigi suhtumist teemasse ja seejärel emmede käitumist otseselt ja iga päev. Kogu marketingitegevus on filigraanselt lihvitud ja üha rohkema kunsttoitu tarbima suunav. Tahtes olla oma lapsele hea ema ja kartuses, et miski keeruline toitaine võib lapsel rinnapiimast toitudes sootuks puudu jääda tehakse otsus anda rinnale lisaks kunsttoitu lutipudelist. Järgneb aga ette teada stsenaarium, lutipudelist on tital lihtsam imeda, emal söödud toidukogust hinnata ja tervel perel võimalus toitmine üle võtta ja väsinud emmele vaba aega anda.
Küünilise reklaamikunsti tippteos on aga minu hinnangul üks Nestle kunsttoidu reklaamtrükis, kus müügiargumendiks on lapse nutt ja selle vähenemine peale Nestle kunsttoidu söömisele üleminekut (loomulikult kõik teaduslikult tõestatud, kuidas siis muidu!). Illustreerival pildil on kenasti näha mitu titte vähem nutab ja kellaajaliselt lühemat nutmisele kuluvat aega ning jällegi õnneliku ema-beebi pilt koos lubadusega- tervislik algus tervislikule tulevikule! Üsna pisikeses kirjas on aga võimalik lugeda, et see imebakter (Lactobacillus reuteri) sisaldub ka rinnapiimas samaväärselt. I-le paneb täpi suitsu ja viinareklaamidest tuntud hoiatuse stiilis oluline teave Maailma terviseorganisatsioonilt, et lapsele on parim rinnapiim. See on trükitud voldiku lõppu imeväikeses kirjas ja mõjub sama mannetuna kui lause „suitsetamine võib tappa!”. Vägisi meenub aeg, mil võis lapsele nutmise vastu mooniseemneid, veini ja viina anda!
Lõpetuseks — rinnapiima asendajaid ei ole olemas. Kunsttoit ei tohiks olla ema esimene valik. See on lahendus murele. Kui muret pole, oleks hea, kui tita saaks emapiima. Me võime küll end hetkeks petta lasta marketingigeeniusest, kelle portfoolios on sõna rinnapiima asendaja väljamõtlemine- kuid terve mõistus ütleb meile, et rinnapiima ei asenda miski. Rinnapiima asendajat ei ole ülepea olemaski!
Kui see endale meelde jätta, väheneb ülemaailmsete kunsttoidumüüjate reklaamiraha mõju meie meeltele, väheneb kunsttoidu müüjate tulu. Lisaväärtuseks on ehk kodumaisemal toidul kasvanud allergiavabad lapsed ja terved emmed.
Reet Roos
Riigikogu liige
IRL
"Rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee" liige.
