Siin on seitsme naise ausad ülestunnistused, miks nemad kunagi lapsi saada ei soovi:

Ainus, mida ma kunagi soovisin, oli beebi. Mul oli väga lahe lapsepõlv, kasvasin farmis. Ei mingit mobiili, iPadi või PlayStationit. Mängisin loomade, naabrilaste ja iseendaga. Mulle tundub, et ma ei oskaks oma järglast praeguses maailmas üles kasvatada. Nad saavad nii ruttu suureks ja tundub, et neil ei olegi normaalselt lapsepõlve. Kui ma suudaks oma järglaseid piisavalt kaua süütuna hoida, siis julgeks ma neid ka ilmale tuua. Praegu aga tunnen, et see on võimatu.

***

Ma olen piisavalt täiskasvanud mõistmiseks, et olen laste jaoks liialt isekas. Mulle meeldib lahkuda, millal tahan ja tulla tagasi võib-olla isegi varastel hommikutundidel. Lapsega mul sellist vabadust ei oleks.

***

Esiteks ei ole see minu jaoks lihtsalt võimalik. Teiseks ei soovi ma adopteerida, kuna ma eelistaks siiski verega seotud järglast. Surnud ring.

***

Ma ei taha siduvat lepingut, millest mul taganeda on täiesti võimatu. Ma peaksin 100-protsendiliselt pühenduma. Vahel ei jääks aega endalegi. See ei sobi mulle.

***

Olete te üldse näinud, kuidas tänapäeva lapsed käituvad? Ma ei tuleks sellega toime.

***

Üks sõna: ülerahvastatus.

***

Oleme abikaasaga alati samal lainel olnud - eelistame tööd lastele. See aeg, mis üle jääb, selle soovime kahekesi veeta. Ja nii ongi.

Allikas: Women's Health Magazine