Seks raseduse ajal ja pärast sünnitust
Raseduse algul on enam-vähem kõik veel kontrolli all, võib jätkata samas vaimus nagu ennegi, kui just naisel rasedusega probleeme ei ole. Kuna verevarustus naise suguorganites raseduse ajal suureneb ning tupe limaskest on vedelikurikkam ja niiskem, siis võib vahekord tugevdada seksuaalset elamust ja orgasmi. Tüüpiline misjonäriasend sobib vaid esimesel kolmel kuul. Raseduse viimasel kolmandikul peaks vältima poose, kus surve kõhule liialt suur. Sobivad kõik poosid, kus naine pealpool ning külilisaendid samuti.
Naine: „Minu rasedus kulges igati „plaanipäraselt” ning algul ei olnud mingeid kõrvalekaldeid intiimelus. Kuidagi uhke tunne oli, et saan emaks. Kui aga enam lõunasöök sees ei püsinud, siis ei viitsinud ka seksida. Mees „võimles” mis jaksas, aga edutult, mul lihtsalt polnud mingit tahtmist. Kuigi arstid ja ämmaemandad räägivad, et raseduse teisel kolmandikul on seksuaalsuse tõusu periood, siis minu puhul see siiski ei kehtinud. Korra nädalas oma mehega vahekorras — täiesti piisas. Kuigi jah, vaatamata minu keha suurematele mõõtmetele nautisin meie ühist ettevõtmist täiega. Kvantiteet alistus kvaliteedile.
Üllatav oli aga see, et raseduse lõpupoole nagu seksi-isu kasvas, kuid siis oli järjekordne mägi ee s- minu suur ja ümmargune kõht. Pidi valima selliseid poose, et survet kõhule poleks. Ei tahtnud ju teha liiga sellele tulevasele ilmakodanikule. Kui olin end mehe peale upitanud, siis hakkas aga selline situatsioon tunduma rohkem kui naljakas. Palju sa end seal ikka liigutad ja loksutad, ise nii suur ja mees all nii nääpsuke. Samas sai patjadega asendeid endale mugavamaks ja mõnusamaks tehtud.”
Raseduse ajal ei muutu mitte ainult naise seksuaalsed tunded ja vajadused, vaid ka mehe omad. On ju lapsed siiski kahe inimese armastusest sigitatud elusolendid. Naise tähelepanu ei ole enam ainult mehele suunatud, vaid tema mõtetes on nüüd keegi kolmaski. Mehed reageerivad väga erinevalt. Mõni võib lausa pöördesse minna, teine aga kardab lapsele hoopiski haiget teha. Muretsemiseks siiski põhjust pole. Löökide ja tõugete eest kaitseb loodet tugev emakasein ja lootevesi. Samuti emakakaela kanalis asuv limakork takistab bakterite ja sperma pääsu emakasse.
Mees:„Kui me naisega rasedaks jäime, jätkus suguelu nagu varemgi, see tähendab, et sai seksitud igal pool ja hästi palju. Siis lugesin ma kuskilt, et paar nädalat peale rasestumist algavad naisel hommikused iiveldushood. „Mõnus, nagu filmis!”, oli mu esimene mõte ning ma jäin huviga seda aega ootama.
Kahe nädala pärast ei olnud veel ühtegi iiveldushoogu.
Kolme nädala pärast ka mitte.
Nii pika ootamise ajal sai muidugi hoogsalt sugueluga tegeletud. Kuid siis sai kuu aega täis ja ühel hommikul leidsingi ma naise WCst. „Mõnus, nagu filmis!”, mõtlesin ma ja tahtsin naisele hommikust musi anda. See kavatsus jäigi ainult kavatsuseks, sest naine kukkus sõimama nagu vana merekaru ning ma olin sunnitud taanduma.
Mis puutub mõnusse, siis sellest oli asi kaugel. Järgmised 2- 3 kuud oli naine tige kui emalõvi ja talle läheneda oli väga raske. Seksist ei tahtnud ta kuuldagi ja üldse soovitas ta mul igasuguse suguelu ära unustada.
Unustada? Noor mees, nagu mina, oleks pidanud unustama tegevuse, mida oli viimasel ajal mitu korda päevas tehtud? Tegevuse, millest ma mõtlesin juba poisikesepõlvest peale? Ei iial!!!
Edaspidine oligi üks naise meelitamine ja moosimine, millele järgnes tavaliselt rasedakese karjumine. Õnneks jõudsime vahel voodini ka ja siis karjus naisuke juba mõnust. Kuid peale seksimist oli tal veel rohkem paha olla ning siis tuli end temast eemale hoida. Raseduse viimastel kuudel hakkas gloobusele sarnanev naine juba ise tahtma, aga selleks ajaks olin ma juba harjunud vähesega läbi ajama. Pealegi kammitses mind hirm lapsukesele kõhus viga teha ja nii me eriti palju kordi penetratsioonini ei jõudnudki. Kokkuvõtvalt võin öelda, et raseduse ajal toimunud suguelu võrdus meil üle kivide ja kändude sõitmisega.”
Tõesti, kui ei jõua või ei taha vahekorras olla, siis on ka muid võimalusi oma tunnete näitamiseks. Siin on nüüd koht massaažil, silitustel, hellitustel ja masturbatsioonil. Samuti ei tohi unustada, et enamused meist ei ole selgeltnägijad ning oma mõtetest ja soovidest teada andmiseks on vaja teineteisega rääkida.
Kas pärast sünnitust läheb asi paremaks?
Just suhtlemine ka peale sünnitust ongi väga oluline. Alguses on nii mehel kui naisel raske harjuda järjekordselt uue olukorraga. Naine on pidevalt väsinud beebiga tegelemisest ja emarolli nii sisse elanud, et seks tundub juba teisejärguline. Rasedus-eelne seksuaalelu näib kui kauge ja tundmatu minevik. Umbes kuus nädalat peale sünnitust on paranenud õmblused ning ka organid oma endised mõõdud taastanud. Luba antud, aga kas ollakse ka tegelikult valmis?
Naine:„Lapsega tegelemine võttis algul kogu mu aja ja energia. Ja ausalt öeldes, polnud mul mingit tahtmist oma meest sinna „allkorruse” ligi lastagi. Peale sellist pingutust, rebenemist ja õmblemist tundus seks kuidagi vastik. Hiilisin kõrvale, sest oli hirm, et äkki midagi juhtub või on lihtsalt väga valus. Tegelikult oli mu keha palju muutunud ning kartsin, et tema jaoks pole ma enam ahvatlev ja seksikas. Rinnad, mis teda ju kunagi nii väga erutasid, olid nüüd mu beebi toitmiseks mõeldud!
Ajapikku aga saabus vastupandamatu soov mehe kallistuste ja puudutuste järele. Kuid koosolemiseks ei olnud aega. Kas väsisin min, enne, kui laps magama jäi, või uinus tema pikast ootamisest. Aega läks, kuid lõpuks leidsime aja teineteise ja seksi jaoks. Jälle on hea, aga mitte endine. Ei saa olla koos kui tahame ja millal tahame, enam-vähem kõike tuleb ette planeerida, isegi seksi.”
Sünnitusele on lubatud kaasa võtta nö. tugiisik, enamustel naistel on selleks lapse isa. Räägitakse, et kui mees näeb oma naist sünnitamas, siis võib hiljem vahekorras olles tõrge tekkida. Paljude meeste puhul see õnneks ei kehti. Isale on samuti vastsündinu eest hoolitsemine väsitav, eriti kui on esimene laps ning seks jääb paraku tahaplaanile. Kuid kas mees suudab näha oma lapse ema ka naisena?
Mees:„Peale sünnitust polnud esialgu aega seksile mõeldagi, sest kogu tähelepanu kulus beebile. Siis aga tuli positiivne üllatus või õigemini kaks — naise rinnad muutusid hiiglaslikeks! Jälle oli vaid üks asi mul mõttes, kuid nüüd olid arstid need, kes ütlesid, et seksiga peab vähemalt kuu aega ootama. Ja nii ma siis ootasingi. Noh, vahepeal sai teineteist ikka hellitatud ka, aga jah… see polnud ikka see.
Kui lõpuks „päris” seksiks läks, oli probleemiks naise kuivus. Mölla eelmänguga palju tahad, aga kasu pole midagi. Kui, mis kuiv. Kuid kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem — ma ei pidanud isegi poodi libestit ostma minema, sest õnneks oli jumal loonud sellise asja nagu beebiõli. Sellest sai meie vabade hetkede kaaslane ja seks läks iga korraga järjest paremaks.”
Raseduse ajal muutuvad kindlasti mehe ja naise tunded teineteise vastu, õpitakse tundma ka neid külgi, millest varem polnud aimugi. Kindlasti ei tohiks unustada oma tunnetest ja muredest rääkida, sest probleemid ei lahene iseenesest. Ja armukesed ei ole mingid lahendajad…
PS Artiklis on kasutatud tarku kirjeldusi www.perekool.ee vastavatest artiklitest ja kõigile rasedatele arstide poolt jagatavast raamatust „Me saame lapse!”.
