Eesti koolides antakse seksuaalharidust inimeseõpetuse aine osana juba 1996. aastast. Hiljuti viidi läbi UNESCO vastav rahvusvaheline uuring, mis näitas seksuaalharidusest tõusvat majanduslikku kasu, selgitas ERR-i raadiouudistele doktor Kai Part Tartu ülikoolist. “Meil on teismeliste raseduste arv mitmekordselt langenud. Seksuaalsel teel levivatesse haigustesse nakatumine on langenud. Põhijäreldus sellest uuringust on see, et seksuaalkasvatusse on majanduslikult alati tark investeerida. See raha, mis hoitakse kokku hilisemate haigestumiste ja soovimatu raseduse pealt, on ikka väga suur,” selgitas Part. Selles valguses pole Eestil ka rahvusvahelises võrdluses midagi häbeneda.

“Kui 1996. aastal olid head teadmised seksuaalkasvatusest neil üheksandate klasside õpilastel, kel oli omal juba vastav kogemus, siis viis aastat hiljem olid head teadmised pärit ennekõike just kooliprogrammist. 1996. aasta oli just see aeg, kui inimeseõpetus koolis sisse viidi. See on selge märk sellest, et igal juhul on parem õppida koolis, kui isiklikest halbadest kogemustest,” ütles Part.

Koolipõhise seksuaalhariduse kulud ja mõjud

Laiapõhjaline kooli seksuaalharidus on Eestis kohustuslik alates 1996.aastast inimeseõpetuse aine raames. Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituudi ja Hollandi Radboudi Ülikooli teadlased koostöös Eesti Seksuaaltervise Liiduga hindasid UNESCO poolt algatatud rahvusvahelises uuringus kooli seksuaalhariduse hetkeseisu ja selle arendamise maksumust, kulu-efektiivsust ning mõju noorte seksuaaltervisele.

Uuringu eesmärgiks on koostada tõenduspõhine materjal kooli seksuaalhariduse kulude ning sellest saadava efekti kohta, et ka mujal riikides seksuaalharidus kooliprogrammi kaasataks. Uuringus osalevad kuus erineva elatustasemega riiki kolmelt kontinendilt — lisaks Eestile Holland, India, Indoneesia, Keenia ja Nigeeria. Seksuaalhariduse kuluanalüüsi teostatakse kõigis kuues riigis, kuid kuluefektiivsuse analüüs tehakse ainult Keenias ja Eestis. Praeguseks on valminud Eesti andmete analüüs, tulemuste võrdlemine uuringus osalevate riikide vahel seisab ees.

Seksuaaltervise ekspert Evert Ketting Hollandist ütles, et rahvusvahelises plaanis on Eesti justkui unikaalne “labor”, kus 1996. aastal viidi koolidesse sisse kohustuslikud inimeseõpetuse tunnid — ajal, mil taasiseseisvumisega kaasnenud kiired muudatused tingisid seksuaaltervise näitajate halvenemise.

„Eesti puhul on positiivne, et seksuaalharidus inimeseõpetuse aine raames läbib kõiki kooliastmeid ning et see katab laia teemaderingi alustades inimese seksuaalsest arengust kuni riskikäitumise ennetamiseni. Isegi, kui kohapeal tundub, et on veel palju arenguruumi, siis rahvusvahelises plaanis on tegemist suure saavutusega”, lisas Ketting.

„Rahvusvahelist analüüsi võimaldab asjaolu, et meil on olemas usaldusväärsed andmed noorte seksuaalkäitumise, HIVi ja seksuaalsel teel levivate haiguste leviku ning abortide kohta“, ütles uuringus osalenud Tartu Ülikooli lektor dr. Kai Haldre, kes teeb ülevaate seksuaalhariduse seostest noorte seksuaaltervisega.

Eva Palm Tartu Ülikooli tervishoiu instituudist ja Jari Kivelä Hollandi Radboudi Ülikoolist lisasid, et ennetustegevus kooli seksuaalhariduse näol on olnud ka rahalise külje pealt kulutõhus — täpsem ülevaade on plaanis anda esitlusel.

Mitmete mittetulundusühingute aktiivne tegevus 1990ndate alguses sillutas tee seksuaalhariduse tunnustamisele. Suur roll olnud Sotsiaalministeeriumil — Tervise Arengu Instituudi kaudu on loodud õppematerjale ja koolitatud õpetajaid, Eesti Haigekassa toetas erinevaid projekte juba 1990ndatel. Kooli kohustuslik seksuaalkasvatus on HIVi ja AIDSi ennetamise riikliku programmi üks osa. Haridusministeeriumi koostatud uues õppekavas on seksuaalharidusel inimeseõpetuse aine raames kindel koht

Allikas: Eesti Seksuaaltervise Liit