Lastetu sõber kurdab, et tema lastega sõber veedab liiga palju aega lastekasvatus-küsimustest rääkides ja ei ole enam sotsiaalses läbimises nii aktiivne.

See sõber, kellel on laps, heidab omakorda sõbrale ette, et too ei mõista, kui palju energiat ja aega lapsevanemaks olemine võtab ja tal on nende sõprusest ebareaalsed ootused.

Ka teatud määral kadedust võib suhtesse sisse imbuda, isegi kui see jääb välja ütlemata.

Lastetu sõber võib kadestada, kuidas tema sõber saab töö, välimuse ja võimuga seotud küsimused kõrvale heita ja süveneda vanema-lapse suhte loomisesse.

Lastega sõber võib omakorda kadestada, kuidas tema lastetu sõber võib endale endiselt spontaansust, hiliseid väljaskäike, sisse magamist ja reisimist lubada.

Tihti on värske ema oma lapsega nii hõivatud, et tal ei ole iseendalegi aega, rääkimata siis oma sõpradest.

 Sõber, kes suudab vanemaks olemise rolli põhialust mõista, suudab  ka oma sõbra vajadusi hinnata ja isegi abi pakkuda.

Kuidas suudavad sõbrad nende muutustega enda suhtes toime tulla ja oma sidet säilitada? 

Tõime välja mõned peamised nõuanded, mis aitavad mõlemal poolel sujuvalt üleminekuga kohanduda ja sõprust säilitada.


Arutelu piirid

Lastega sõber peab suutma piirata oma jutustamist mähkmetest, söötmisest, une harjumustest, sünnilugudest ja krooksutamisest. Kuigi need teemad on lastevanematele meelt mööda, võivad need lastetule sõbrale tüütud olla.

Mõned armsad lood on tavaliselt sobilikud, aga põhilised jututeemad võiks ikka puudutada sõprade ühisteid huvisid.

Sel juhul on see vestlus lisaks lapsevanemale pausiks olemisele, ka mõlemile lihtsam. Lastetu sõber võiks siin ka oma panuse anda ja veidi lastest huvitatud olla, et vestlust tasakaalu viia.


Mõistmine

Lastetu sõber peab aru saama, et lapsevanemaks saades inimese tähelepanu keskpunkt muutub. Sõber peaks olema salliv, kui sõber on palju hõivatud ja tema lapsed katkestavad tihti vestlust. Samal ajal võiks lapsevanem üritada endast parima anda, et näiteks telefonivestlusel laste sekkumisi minimaalsena hoida.
Mõni konkreetne jutuajamine sellest, mis on ja ei ole värskele lapsevanemale võimalik, aitab suunda seada.

Kohanemine

Sõprade omavahelisi regulaarseid väljaskäike võib olla vaja umber paigutada või mugavdada kui lapsega sõber ei saa keset ööd klubisse minna. Selle asemel võiks kohtuda nädalavahetusel mänguväljakul või sõpradest ühe kodus. Isegi hilisõhtune koos toidupoodi minek võib olla võimalus kohtumiseks. Keskenduge igasuguste tegevuste asemel üksteisega kvaliteetaja veetmise tähtsusele

Sõprus tähendab ühenduse hoidmist ja kui üks sõber lapsevanemaks saab, muutub see reegel ülimalt tähtsaks.


Empaatia

Värske vanem on hõivatud vastsündinu vajaduste eest hoolitsemisega. Mõistev sõber võiks näidata oma hoolimist, küsides, sõbralt, mida ta teha saaks, et aidata?

Ta võib aidata toitu valmistada, käia lapsevanema eest poes või lihtsalt külla tulla, et seltsi pakkuda. Värske lapsevanem vajab ka emotsionaalset tuge, kuna ta on peaaegu alati üleväsinud, hormonaalne ja kurnatud pidevast söötmise-mähkimise-magamise graafikust. Tõeline sõber on emotsionaalseks toeks alati olemas.


Ajutised muudatused

Inimesed lihtsalt ei saa enam nii palju välljas käia kui neil on lapsed. 
Kui lapsed vanemaks saavad, saab neid mõneks tunniks hoidjaga jätta, või võtta koosviibimistele kaasa. Lastetu sõber peab aksepteerima, et nad ei näe mõnda aega oma sõpra nii tihti kui enne. Suurim sõprus püsib koos kui mõlemad pooled on toimuvate muutustega nõus, on piisavalt paindlikud ja mõistavad, et hoolivad siiski üksteisest.


Võtmesõnaks on omavaheline suhtlus

Sellises olukorras on sõpradel soovitatav omavahel rääkida oma suhte muutumisest ja mida nad teineteiselt ootavad. Nad ei tohiks teineteist hukka mõistma, aga nad peaksid suutma ausalt rääkida. Lõppude-lõpuks, sõprus tugineb omavahelisel usaldusel ja hoolivusel. Mõlemad sõbrad peaksid uskuma, et see kõik on seal alles ja rääkima sellest, kuidas omvahelist sõprust hoida.