Superema on täpselt samasugune nähtus nagu Jõuluvana või rääkiv kass — teda pole olemas! Tegelikult on emade elu hoopis SELLINE

 (7)
Superema on täpselt samasugune nähtus nagu Jõuluvana või rääkiv kass — teda pole olemas! Tegelikult on emade elu hoopis SELLINE
Foto: Jennifer Murray/Pexels

Katkend Darria Long Gillespie raamatust "„Emade nipid. Üle saja teaduslikult tõestatud mooduse, kuidas saada tagasi vapustav keha, kasvatada üles vahvad lapsed ja olla edukas".

Merriam-Websteri sõnaraamat kirjeldab superema kui „eeskujulik ema; ka: naine, kes tegeleb traditsiooniliste kohustuste ehk majapidamise ja lastekasvatamisega, käies samal ajal täiskohaga tööl“.

Hahahahaaa … ohe … hahahaaa … kähe vilin rinnus. Tõsiselt, ainult keep on veel puudu!

Nalja teevad või? Kas mõni 1950-ndate reklaamimees kirjutas selle? Me kõik oleme valanud pisaraid, kui pole suutnud kõiki superema eesmärke täita, mina teiste seas. Kas mõni meist taipas ka, et me nutame millegi sama olematu pärast kui härjapõlvlased? Või hambahaldjas.

Enne beebi sündi kujutasime kõik emadust ette õndsalt: kuidas me hellitame last, kuldne aura ümber, nagu mõne jõuluetenduse plakatil. Nagu öeldis MTV sarjas „Diary“: „Sa arvad, et tead, aga tegelikult pole sul aimugi.“

Tegelikkuses on emadus igapäevane võitlus kaosega, mis teeb ühtlasi nii alandlikuks kui ka annab julgust. Mõned asjad on keerulisemad kui me arvasime, aga teised tulevad loomulikumalt kui me unistada julgesime.

Emaduse selle karikatuuri külge klammerdumine ei aita kedagi. Sellele ideaalile vastavalt elada üritades tunneme end vaid saamatuna ning suurendame depressiooni ja ärevuse riski.

Seotud lood:

Ainsad täiuslikud vanemad on need, kellel pole veel lapsi.

Vaatame emaduse teema uuesti üle.

  • Lepi sellega, et sul tekib uus identiteet. Kui beebi on sündinud, muutub sinu identiteet, mis tähendab, et sa pole enam päris selline naine, kelleks olid aastatega kujunenud. New York Timesile kirjutatud artiklis märgib dr Alexandra Sacks, et antropoloogid nimetavad sellist arengut ema sünniks ja samastavad seda puberteediea piinadega: ebakindlus, akne, hormonaalse tasakaalu kõikumine, emotsionaalne virvarr ja muu säärane. Sinu endine mina ei pea kuhugi kaduma. Sa leiad taas aega trenni teha, abikaasaga rääkida, maalida või juhtida ettevõtteid või teed vabatahtlikutööd. Või teed midagi sootuks muud. Anna endale aega areneda ja naudi seda inimest, kes nüüd kujuneb.
  • Ära süüdista ennast, kui tegelikkust ei vasta ettekujutusele. Olen näinud paljusid värskeid emasid hullumas, kuna ootamatu keisrilõige ei olnud tema sünnitusplaanis või tema kogemus rinnaga toitmisest ei vastanud tema ootustele. Mina olin samasugune — kui olin teise lapsega kolmekümne seitsmendat nädalat rase, sain aru, et ta ei liiguta enam, kolm tundi hiljem olin ootamatult keisrilõikega opilaual. Minu beebi oli terve ja imeilus ning ometi süüdistasin ma nii usinasti end enneaegses sünnituses, et unustasin selle täiusliku inimolevuse enda ees. See ongi unistuste häda: täitumata ootusi — ükskõik, kui naeruväärsed need on — peetakse ebaõnnestumiseks ja maniakaalne keskendumine sellele, mida ei ole, ei lase meil näha seda ilu, mis on.
  • Teadvusta oma tundeid süümepiinadeta. Meie tunded emana on keerulised. On paremaid ja halvemaid aegu ning ükski ema ei tunne lapsega seoses kogu aega armastust, rõõmu ja täiuslikku rahu. Dr Sacks ütleb: „Enamasti ei ole emadus hea või halb kogemus, vaid hea ja halb.“ Sa ootad kibeldes, et laps jääks magama, ent kui ta on voodisse pandud, tahad ta jälle kohe sülle võtta. Sa soovid aega iseendale, ometi mõtled kogu eemalveedetud aja lapse peale. See on normaalne.
  • Lõpeta täiusliku ema mõttetu jutt. Surve olla täiuslik ema võib pigistada emaks olemisest (ja ka lapseks olemisest) kogu lõbu välja. Seega tagasi reaalsuse juurde: lastel on ükskõik sellest, kas nende toidukarbis on toit tähekujuliseks lõigatud. Su beebi tuba ei pea nägema välja samasugune nagu Jessica Albal. Kui meie olime beebid, olid meie lastetoad samasugused nagu ülejäänud kodu (minu kodus olid oranžid ja pruunid karvased vaibad). Me olime beebid ja meil oli sellest ükskõik. Sinu lastel ei ole vaja sinu armastuse tõestuseks täiuslikku emmet. Nad vajavad sind sellisena nagu sa oled, armastavat ja ebatäiuslikku ema.