Suur kõht ja meeletu seks
Mnjah, keha on praegu ilusam kui kunagi varem. Kummaline on kohe niimoodi mõelda — ma olen terve oma senise elu kõhuga võidelnud, seda varjanud ja vihanud. Teinud kuni 500 kõhulihaste harjutust päevas ja ahastanud, et ikka ei taha see laudsiledaks vajuda. Nüüd aga — perfektne titepumps keset siredat keha, mis aeg ajal vaevumärgatavalt liigub. Kas ma juba kelkisin, et kaal on juba teist kuud seisma jäänud? Just — ma olen viimasel ajal kõikjalt mujalt kui kõhust ja rinnust kenasti maha võtnud. Modell-rase, narrib abikaasa,
Seks ja rasedus on eriline teema. Ametlikult ei tule seda karta, linnalegendid leiavad aga et, kuniks on pisukenegi võimalus sellega last kahjustada, tuleks eelistada tsölibaati. Leidsin Delfistki vihase mõttevahetuse, kus kaks (usklikku?) tegelast üritasid jäärapäiselt väita, et: 1. seks kahjustab loodte tulevasi vaimseid võimeid, 2. rüvetab ema keha, mis peaks keskenduma ainult uue ilmakodaniku täisväärtuslikuks arenemiseks.
Jeerum, milline lollus. Pole ühtegi uuringut, mis seda tõestaks. See on sama hea, kui soss-seppakadeemikute väide, et rohkem kui ühe partneriga magamine rikub naise viljakuse. Või sajanditagune arvamine, et haridus teeb naised viljatuks.
Vastupidi, seksuoloogid ja ämmaemandad räägivad erinevates tarkades raamatutes ja artiklites ühes kooris, et kui sul pole katkemisohtu või kalduvust enneaegseks sünnitamiseks, pole vanal heal suguühtega seksil mingeid vastunäidustusi. Jah, sperma pidada aitama tänu selles sisalduva erilise aine tõttu sünnitust esile kutsuda, kuid see aine toimib vaid siis, kui laps on sündimiseks valmis!
Seks, niipalju kui ma olen ise end harinud, ei tee lapsele midagi. Las on kaitstud tugeva emaka lihaskesta, limakorgi ja lootevetega. Ema orgasm võib talle hoopis masseerivalt mõjuda. Või nagu üks mu tuttavatest torkas: muidu togib tema mind, nüüd raputan vastu!
Muidugi on arste erisuguseid. Mäletate minu raseduse algusaja juttu erakliinikus käimisest? Seal soovitas nimekas naistearst jutu alustuseks mul seksist üldse loobuda, sest „te ju tahate seda last?“. Ja veel soovitas kasutada kondoomi, sest sperma pidavat halb olema. Ärritama keha. Orgasm kui looduslik pump sperma liigutamiseks olevat tema meelest rasedale naisele üldse ebavajalik, sest ma ju olen juba lapseootel. Milleks mulle see.
Tulin toona tagurpidi välja ja otsisin riiklikust haiglast endale ämmaemanda, kellele andsin kontrollproovid. Et, khmm, no mis halba siis minuga juhtunud on. Selgus, et ei ole mul viga midagi (ega ma siis eelmist arsti kuulanud, vaid käitusin oma äranägemise järgi).
Ausalt öeldes ma ei ei kujuta ette, et meie elust lõigataks midagi nii endastmõistetavalt intiimset välja. See osa armastusest, kehaline kontakt on liiga oluline. Muidugi, on hetki, kus ma ei tunne end tänu teatud vaevustele hästi — mu keha venib ja naksub ja annab kummalisi valusignaale erilistest kohtadest. Kuid ma ei röövi meilt seetõttu intiimsust, vaid me muutume leidlikemateks. Seks on ka pilgud, puudutused, lõhnad, maitsed. Rumal on see, kes vaid penetratsioonis seksi näeb.
Olen kuulnud oma tuttavate käest, et paljudele on seks raseduse ajal siiski probleemiks. Naine ei tunne end ahvatlevana ja mees ei julge „lapsele piki pead anda“. Tsiteerides mu väga head sõbrannat: „ Ma tegin oma kaasale selgeks, et laps on ikka päris kaugel tema liikmest ja et mina olen talle hetkel lähemal ja et mina vajan teda.“ Mees mõistis ja leidis, et näe, ongi huvitavam naisekeha, tavapärasest lopsakam ja erootilisem mängida antud. Miks mitte seda nautida.
Mis siin salata, eks iivelduseajal sa eriti hakkaja pole. Esimene trimester pani nii mõnigi kord voodise pugema pigem lohutavat kallistust WC-ralli vahele saama. Kuid siis asi muutus — täpselt nii nagu targad raamatud kirjutavad. Suurenenud östrogeeni tase kergitab enamikul lapseootel naiste libiido lakke. Kõik on järsku suurem, mõnusam, vägevam. Kõht ka pole eriti ees. Kuni kolmanda kuuni, mis mul hetkel käes on. Tunnistan, on juba vaja veidi leidlikkust üles näidata…
Kuid kuidas tunda end seksikana, kui kõht nagu maakera ees ujub? Ma tunnistan ausalt — mulle piisab selleks kuumast dushist. Kogu keha lõtvub ja muremõtted ujuvad eemale. Ka olen vältinud nn mamma-pesu. Rebisin kõigilt oma rinnahoidjatelt polstrid seest ära — imehästi sobivad taas kasutada. Suur kõht soosib stringide kandmist. Öösärgid on mul nagunii siidised — mul on lapsepõlvekompleks puuvillaste ürpide vastu.
Ma tean, et paljud rasedad lasevad enda seksuaalsust pühisteda ka poolakti-fotoga. Siinkohal ma veidi veel tõrgun. Ma pole päris Demi Moore, kuigi kirjutan alla tema arvamusele, et rasedus muudab naise eriti seksikaks.
Mida teie arvate? Kuidas saaks rase naine end tunda seksikana ja kuidas teie kaasad asjasse suhtuvad? Ja kas teie läheks enda kõhtu pildistama? Ma veel kõhklen, kuigi sõber-piltnik juba ettepaneku tegi…Midagi must-valges gammas, varjude mänguga jne.
