Suurepärane uudis: Tartu ülikooli teadlased avastasid rasedustüsistusi mõjutavad platsenta geenid


Suurepärane uudis: Tartu ülikooli teadlased avastasid rasedustüsistusi mõjutavad platsenta geenid
Morguefile. Pilt on illlustratiivne

ERR Novaator kirjutab, et iga viiendat ehk umbes 20 protsenti rasedaid vaevab mõni erineva raskusastmega tüsistus, mis tekib valdavalt platsenta töö häirete tõttu. Tartu ülikooli teadlased avastasid platsenta geenid, mis võivad aidata tulevikus selliseid haiguslikke nähte ennetada.

Sünnitajate vanus on nihkumas järjest enam 30. ja 40. eluaastatesse ja rasedustüsistustega patsientide arv on tõusuteel. Tüsistuste varajaseks prognoosimiseks ja ennetamiseks on võimalused kasinad ning ennetava ravi võimalused puudulikud.

Tulevikus võib see aga oluliselt paraneda, sest Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi inimese molekulaargeneetika uurimisrühm on koostöös Tartu ülikooli kliinikumi naistekliinikuga kogunud platsenta genoomi kohta ainulaadseid andmeid.

„Me saime pika nimekirja geene, mis võiksid olla abiks rasedustüsistuste ennetamisel või ennustamisel,” ütles uuringu esimene autor Tartu ülikooli teadur Siim Sõber. „See on väga hea vundament, mis võimaldab tuvastada tüsistustega seotud uusi biomarkereid ja terapeutilisi märklaudu,” lisas uurimisrühma juht professor Maris Laan.

Maailma suurima andmestiku, mis kirjeldab rasedustüsistusi mõjutavaid platsenta geene, avaldas teadusajakirja Nature tütarajakiri Scientific Reports.

Loe teadlaste avastusest lähemalt ERR Novaatorist.