Toitumisekspert: laste veevajadus on täiskasvanute omast kordades suurem


Toitumisekspert: laste veevajadus on täiskasvanute omast kordades suurem
Foto: Shutterstock

Me kõik teame, et puhas vesi on organismile hädavajalik ja vett tuleb juua iga päev. Aga milline vesi on organismile kõige parem? Kui palju lapsed vett jooma peaksid? Kas on haigusi, mille puhul tuleks vee joomisega piiri pidada? Toitumisekspert Mai Maser annab nendele küsimustele vastuse ja selgitab, miks vee joomine organismile vajalik on.

Mineraalsuse järgi liigitatakse vett madala- keskmise ja kõrgemineraalsusega veeks. Madala mineraalsusega ühes liitris vees ei ole rohkem kui 500 mg mineraale. Toidupoes leiab selle tavaliselt lauavee nime alt. Igapäevaseks joomiseks ja janu kustutamiseks sobib lauavesi väga hästi.

Ka keskmise mineraalsusega vett võib igapäevaselt juua, kuid kuna mineraale saadakse ka toidust, siis tuleks jälgida, et kogused liiga suureks ei läheks. Toitumisnõustaja Mai Maseri sõnul võib kõrge mineraalsusega mineraalvett juua kõige rohkem kaks klaasi päevas. „Mineraalvett on kasulik juua, kui inimene on rohkelt sporti teinud, on haige ning oksendab või esineb kõhulahtisust. Sel juhul kaotab keha väga palju soolasid ja mineraale, mida mineraalvesi aitab taastada.“ Ülemäärane mineraalvee tarbimine rikub elektrolüütide tasakaalu kehas ning inimene tunneb ennast loiult, pea valutab ja meeleolu on halb. Tasub teada, et vees olevatest mineraalainetest imendub umbes veerand.

Seotud lood:

Siinkohal tuleks ka rõhutada, et vett tuleb juua järjepidevalt. Joogijanu on esimene märk sellest, et keha juba vaevleb vedelikupuuduse käes. Vee ületarbimise osas ütleb Maser, et üldiselt ei suuda inimene ära juua nii palju vett, et see organismile ohtlikuks muutuks. Küll aga on see võimalik mõningate haiguste puhul nagu näiteks südamepuudulikkus või neeruhaigused. Kui süda ei jõua verd hästi pumbata läbi kopsu, kipub liigne vee joomine tekitama turseid, milles on oluline osa ka liigselt soolasel toidul, sest sool seob vett.

Veevajadus on inimestel väga erinev

Maseri sõnul tuleks erinevatesse infoallikatesse igapäevase veevajaduse kohta väga kriitiliselt suhtuda. Igaüks saab individuaalselt välja arvutada, kui palju vett ta tarbima peaks, kuid siin on väga palju lisategureid, mistõttu on võimatu väga täpseid soovitusi anda.“Arvestada tuleks ilma, kliimat ja füüsilist aktiivsust. Üldjoontes võiks veevajaduseks arvestada iga põletatud kalori kohta milliliiter vett,” ütles Maser.

Umbkaudseks arvestuseks võiks aluseks võtta, et kui keskmise pikkusega 60 kg kaaluv naine, kes teeb madala või keskmise füüsilise intensiivsusega tööd ja põletab ligikaudu 1500 kalorit päevas, peaks tarbima vähemalt 1.5 liitrit vett. Samas keskmise pikkusega 80 kg kaaluv mees, kes teeb madala või keskmise füüsilise intensiivsusega tööd, põletab 2500 kalorit, peaks jooma 2,5 liitrit vett. Loomulikult on veevajadus väga individuaalne ja unustada ei tohi ka seda, et süües toidusoovituste järgi rikkalikult puu- ja juurvilju ning süües suppe, väheneb janu ja veevajadus oluliselt. Aga ükski inimene ei suuda täielikult ilma veeta elada rohkem, kui 5 päeva.

Maseri sõnul on laste veevajadus on täiskasvanute omast kordades suurem, kuna nende keha sisaldab rohkesti vett. „Lapsed ka veepuudusele oluliselt tundlikumad ning neile peab koolis olema alati puhas joogivesi saadaval. Laste veevajadus võib olla lausa mitu liitrit päevas. Lisaks tavalisele lauaveele sobib lastele ka looduslik mineraalvesi, näiteks Neptunas või S.Pellegrino, kus on palju kaltsiumit, mis on teismelistele intensiivsel kasvamisperioodil väga vajalik. Kindlasti aga ei soovita ma lastel tarbida naatriumirikast vett, kuna laste soolavajadus on ainult 4 grammi päevas.“