Kindlustaja sõnul sagenevad sügise saabudes õnnetused just seetõttu, et terve suvi on elu kulgenud rahulikumas puhkuserütmis ning ühtäkki tuleb harjuda liikluse ja kiirema elutempoga. „Lastega juhtuvate õnnetuste ärahoidmisel on äärmiselt suur roll just vanematel, kes peaksid iseseisvalt liiklevatele lastele liikluses varitsevaid võimalikke ohtusid ja nende vältimist õpetama ning ka kooliaasta vältel pidevalt meelde tuletama,” õpetas Gilden.

Seesami esindaja koondas koolijütsidele õpetamiseks peamised liikluse ohukohad ning õpetab neist turvaliselt pääsema.

Autoga liiklevad lapsed teevad jalakäijana rohkem vigu

Autoga kooli sõitvad lapsed näevad liiklust tihti hoopis autojuhi vaatevinklist. Et ka need lapsed saaksid jalakäijana liiklema harjuda ning väheneks õnnetuste hulk, peaksid vanemad nendega koolitee mitmeid kordi rahulikult läbi jalutama. Samal ajal liiklusreegleid selgitades ja võimalikele teele jäävatele ohtudele tähelepanu osutades. Väiksematele saab liiklusreegleid edukalt ka läbi mängude tutvustada. Ühest küljest õpib laps liiklust tundma ja muutub iseseisvamaks, teisest küljest aitab auto koju jätmine panustada niigi intensiivse autoliikluse rahulikumaks muutmisesse.

Sebra ei ole 100% ohutu

Vöödiline sebra ei tähenda kahjuks automaatselt, et jalakäija või ratturina võib teele astuda kinnisilmi ja kõik autojuhid peatuvad. Mitte märkamisel võib olla erinevaid põhjuseid alates ilmast ja pimedusest kuni lihtsalt hajameelsuseni välja. Isegi kui kaherealisel teel esimene auto märkab tillukest liiklejat, tuleks kindlasti ka veenduda, et teine auto sama teeb. Kahjuks on viimase aasta jooksul mitmed liiklusõnnetused juhtunud just valgusfoorita sebral ja lapse mitmeks nädalaks voodisse ravile saatnud. Ohutuks teeületuseks tuleb ülekäiguraja ees seisma jääda, luua autojuhiga silmside, veenduda, et auto ikka peatub ja alles seejärel saab teele astuda.

Nutitelefonid muudavad hajameelseks

Nutitelefonis mängimine ja sõpradele sõnumite saatmine ei ole ohutu liikluskultuuri osaks. See reegel kehtib lisaks kooli kõndivatele lastele veel ka autojuhtidele, lapsekäruga ülekäigurada ületavatele vanematele ja ratturitele. Nutiseadmega liigeldes kaob tähelepanu kiirelt ning õnnetus võib juhtuda enne kui märgatagi jõuad. Kui on vaja telefoni vaadata, siis peatu, astu teeserva ja tee vajalikud toimetused ning jätka siis liiklemist.

Täiskasvanud näitavad halba eeskuju

Kui täiskasvanu ületab teed vales kohas või punase tulega, võib väike liikleja teha seda sama ka hiljem üksi liigeldes. Üks kiire teeületus vales kohas võib aga tuua kurvad tagajärjed. Laste ohutu liikluskäitumise eelduseks on liikluses teadlikult ja tähelepanelikult käituvate täiskasvanute eeskuju. Lapsed jälgivad täiskasvanuid igapäevaselt, mistõttu on lapsevanemal oluline ka autoroolis head eeskuju näidata. Käitu jalakäijate suhtes austavalt, loo nendega sebral silmside ning püüa samal ajal lapsele liiklusreegleid õpetada.

Jalg- ja tõukeratturid ei tunne reegleid

Kaherattalistega sõitvate lastega juhtub enim õnnetusi just kodu- või kooliteel ning eriti kipub tähelepanu hajuma päeva teises pooles. Tihti juhtuvat õnnetused ka ülekäiguradadel, kus lapsed kiirustades ja eelnevalt peatumata teed ületavad. Liiklusseadus küll lubab jalgrattaga sõites ülekäigurajal sõiduteed ületada, kuid sellisel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal ratturil sõidukijuhi suhtes eesõigust. Kui rattur on otsustanud sõita kõnniteel, siis tuleb tal kindlasti arvestada jalakäijatega, neid mitte ohustada ega takistada. Samuti peab rattur jalakäija läheduses sõitma viimasega samas tempos. Unustada ei tohi ka ratta turvavarustust, kuhu kuuluvad hämaras vilkuv valge tuli ees ja punane taga ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Kiiver aga aitab päästa elusid ja peaks kindlasti kuuluma ratturi turvavarustusse.