Ühe sünnituse kronoloogia

 (76)
just sündinud
Scanpix

Sünnitus on periood ja kogemus, mida igaüks meist erinevalt tunnetab ja mäletab. Emale tähendab see üht, isale hoopis muud: mees on äkki abitu kõrvaltvaataja rollis ning püüab kohaneda füüsiliselt võimatuga. Kuniks kostab vastsündinu kisa... Siin on ühe isa kogemus valumaratonist.

Ärevus ja teadmatus sundisid mind enesele sünnituseks tegevust leidma. Kuna kirjutamine ja ülestähendamine sobib mulle, hakkasin pidama logikirja. Kõik algas sellest, et arstile oleks midagi öelda-näidata. Lõpuks pakkus asi ka sünnituse peategelasele — Mannile — huvi.

Palat nr. 5, garderoobinumber 25
Kuupäev 5. juuli

7.55 looteveed puhkesid,
9.10 esimene tugev valuhoog,
9.20 kõne ämmakale haiglasse, kes uurib ja palub regulaarsete valude tekkimisel siiski varsti haiglasse tulla, kuna on infektsioonioht
11.50 stardime haigla suunas.
12.22 haigla vastuvõttu saabumine,
12.55 palat nr 5 ja ümberriietumine, ktg andur külge,
13.10 ämmakas katsus järele, emakas avanenud 1 cm. Sõbralik, asjalik. Ütles, et lapse pea on tunda ja paigutus on õige. Valud perioodilised, intervall 5-7 min.
13.30 KTG tehtud, kõik korras
13.44 Mann jalutab palatis, oigab, külastab tihedalt vetsu, looteveed jooksevad vaikselt. Suhtleb aina vähem. Keskendub valule. Päike küpsetab aknasse, avasin akna.
13.45 vetsus ähkimas, ei vasta kas valutab.
13.47 uus valuhoog, väljus vetsust.
13.48 “kakahäda tuleb, appi” ja … kimab vetsu.
13.49 vetsust kostab ... kergendusohe. Tundub, et enamiku aeg veedab Mann pimedas vetsus, sest seal on ta nüüd vahelduva eduga enamuse aja viibinud.
13.51 väljub vetsust ja nüüd küürutab upakil voodis,
13.52 keeldub tekist, joogist, massaažist,
13.54 “issand ma olen juba nii väsinud”,
13.55 valuhoog, hingab nüüd juba sügavamalt. sisse läbi nina ja välja suu kaudu,
13.56 tõuseb voodist, käib palatis ringi, sulgen akna,
13.57 saabub õde vererõhku mõõtma, korras pidi olema. Vastuvõtutoas olnud väheke kõrge, aga nüüd korras,
13.58 keeldub hernekotist, topib salvakaid jalgade vahele, lootevesi ikka voolab,
13.59 “oeh, ma ei jõua enam”
14.02 valuhoog,
14.07 valuhoog, (kergem, sest tuli ja läks)
14.08, suhtlemine jääb aina vähemaks, on endassetõmbunud, jalutab toas ringi, silmad kinni, joob vett, vahepeal pobiseb “issand jumal”... ja müdistab maja värisedes ringiratast,
14.10 sulgeb ennast vetsu, seest kostab paberitega ragistamist ja ohkamist,
14.11 väljub,
14.11 uus valuhoog, tugevam, sest küürutab pingi kohal, otsib asendit. Tundub, et lemmikpoos on küürutada sünnituslaua kohal, praegugi peadpidi sellel ja justkui magaks, näost valge.
14.15 valuhoog, puhkimine seekord sügavam, surub sõrmi rusikasse,
14.18 ronib voodisse küürutama, näost hallikasvalge,
14.21 valuhoog, voodis küürutab, ohked veel sügavamad, tundub, et tugev hoog,
14.23 “ma ei viitsi” ja ohib upakil voodis,
14.24 viskas ennast külili, tõmbasin teki peale ja tegin paar paid, tukub,
14.26 muudab asendit, küürutab upakil voodis, valuhoog saabus,
14.28 äkki tunnen nälga, kõht koriseb juba, aga kuidas sa jätad nüüd inimese siia sedasi piinlema, kannatan ära,
14.31 valuhoog, intensiivne,
14.32 valuhoogude vahed on nüüd 5 minutit ja tundub, et valud on tugevamaks läinud, sest nüüdsest tehakse juba ürgseid hääli,
14.33 soovib juua, kontakteerub, räägib, “et enne valusid tekib nagu kakahäda ja sellest saangi aru, et kohe algab valu, naljakas tunne”. “Palav on”, avan akna.
14.34 valuhoog, kergem.
14.37 võtab lonksu mahla, teen pai ja kiidan, liigutab kõrvu,
14.38 valuhoog taas, vahed lühenevad,
14.39 sulgen akna,
14.42 ronib voodist ja kergem valuhoog saabub,
14.43 koperdab vetsu,
14.45 valutab jälle käpukil,
14.47 suundub vetsu, sahistab paberitega,
14.49 Oih midagi tilkus... looteveed jätkuvalt, džiisus kraist... ja muudkui kuivatab ennast,
14.51 valuhoog saabus,
14.52 uurib, mis nende viimaste valude vahed olid, annan teada,
14.53 veidi suhtleb, ütleb et süda on paha, liigub nüüd palatis ringi,
14.55 valuhoog jälle kohal, küürutab lapselaua juures,
14.56 viin ta palvel laua juurde hernekoti ja ronib sellele ning toetub lauale,
14.57 ukse taga käib mingi metsik ragistamine, meeste-naiste hääled segamini, ei saagi aru,
14.58 soovib paberit ja kuivatab taas tilkuvat lootevett,
14.59 valu saabus ja ürghääl süvenes,
15.00 kohendab ennast hernekotil, pea toetab nüüd servaga lapselaua peale,
15.01 seina taga käib kopsimine, mingid mehed arutavad mingeid remondiasju valjuhäälselt,
15.02 sööb pähkleid ja rosinaid, jalutab toas,
15.03 käib vetsus, vaatab ennast peeglist,
15.03 seina taga käivitati puurmasin, kõik müriseb, melu nagu heas Lasnamäe korteris pühapäeva hommikul,
15.04 valuhoog vajus mürinal kohale, kergem seekord,
15.05 remondimehed kopsivad midagi ja sein väriseb,
15.05 “ei kujuta ette kui peaksin koridoris vetsus praegu käima ja need remondimehed seal”,
15.06 ja ta valutab taas, kergemalt,
15.07 remondimehed flirdivad kuuldavalt õdedega, "noooh kuhu me selle kella paneme?",
15.07 käivitub puur ja rahulolev remondivana tõdeb: “nigu või sisse”,
15.08 senine ähkija toob kuuldavale mingi klassikalise meloodia, energia on vist taastumas. "Said sa aru kumb see ämmaemand oli," uurib ta minu käest. Arvan, et see kes meid vastu võttis,
15.09 valuhoog katkestab jutu,
15.11 nõuab juua, imeb vett nagu kaamel kuival. Annan ülevaate, et siiani on 19 valuhoogu kirjas… “mida kuradit, kui 1 mill on üks hoog, 2 senti peaks siis olema, oehjah, kokku siis 3, Kui ta nüüd ka ütleb, et 1 sent, siis ma ei tea, siis ma tapan kellegi ära..”
15.12 valulaine saabus tuppa,
15.13 nuuskab nina ja kurdab, et paberid on nii kõvad,
15.15 koridorist ei kosta enam midagi, vaikus,
15.16 saabub vetsust koos valuga,
15.18 annan teada, et see oli nüüd 21 registreeritud valu,
15.19 kergem valuhoog,
15.21 laotan põrandale ta alla pabereid, sest vett tilgub nagu mahlakasest kevadel,
15.22 saabus valuhoog,
15.27 uus hoog kohal,
15.29 sapsutab ennast ja vett tilgub, siirdub voodisse tagasi, käpukile,
15.30 jälle valutab, koristan põrandalt paberid ära ja topin uued talle voodisse,
15.31 "ooi bljaaa", kuivatab ennast, puhkehetk vist.
15.31 tihedam valuhetk ja huuuuu hääl suust,
15.33 "ma ei jõua enam!" Lohutan, et pole hullu midagi, küll sa jõuad,
15.34 saabub ämmakas, uurib asju, annan ülevaate aegadest. Ämmakas paneb ktg anduri, otsib lapse südametoone, kaugelt kostab midagi, korras vist, lahkub.
15.36 valuhoog murrab Manni,
15.37 soovib juua,
15.39 tukub istukil voodis,
15.39 ukse taga algab melu, tassitakse asju, hääled, arutelu, kolimine,
15.40 uus valu toas,
15.41 istub voodil rätsepistes ja õõtsub küljelt-küljele, silmad kinni, puhiseb, suu torus,
15.43 madalal toonil undamine annab märku uuest valuhoost,
15.46 õõtsub voodil, silmad kinni,
15.47 valutamine algas taas,
15.49 valutab jälle, toon on madalam,
15.51 küsib juua,
15.52 räägib, et päris hea on sedasi voodil kõikuda, panen talle sideme alla,
15.53 valuhoog saabus,
15.55 paigutan ta voodis ümber, mässan veidi mehaanikaga, saan voodi ehituse selgeks,
15.57 uus hoog kohal,
15.58 vetsuring jälle,
16.01 soovib prille, lonksab vett ja mõtiskleb; “Huvitav, kas see asend nüüd on see, aga kuidagi lihtsalt lähevad valud selles poosis!” Kiidan, teen musi, pai ja ütlen kui äraütlemata tubli ta on,
16.04 valuhoog murrab sisse jälle,
16.06 jälle valutab ja undab,
16.07 tukub voodis, õõtsub väheke, näost veidi parem, vett aga tuleb ja tuleb,
16.09 õõtsub ja valutab intensiivsemalt,
16.11 neelab lonksu mahla ja õõtsub rahulikult voodis ja teatab, et vett tuleb ka rohkem selles poosis,
16.12 valuhoog saabus,
16.15 soovib šokolaadi, uurin asja,
16.17 uus valu,
16.20 saabun šokolaadilaadungiga puhvetist,
16.21 läbi Marsi-ampsu saabub valu,
16.22 vetsuretk ja ähkimine jätkub seal,
16.25 uus valu ja sedapuhku potil,
16.27 vetsumaratonilt saabus väsinud ähkija,
16.28 valuhoog püstijalu, 41 valu selja taga,
16.32 uus valu, pea kapile,
16.34 jalutab palatis ringi ja uurib, et kas aken on kinni, istub hernekotile puhkama,
16.35 valuhoogude vahe on jäänud 3 minuti ringi,
16.36 valuhoog saabus taas,
16.38 äkki teatab hernekotil istuja: "Nii hea on olla, inimese tunne on, valusid ei ole."
16.40 valumaraton jätkub,
16.41 hernekotil tukub väsinud ähkija,
16.44 viin talle juua, vastu kostab "magada tahaks"
16.47 uus valuhoog on kohal, enne just küsib, et palju vahe eelmisega on, annan ülevaate:

Vahekokkuvõte kell 16.51
Lootevee ära tulekust ja regulaarsete valude ajakulu on hetkeks ca 7h.

16.53 algab uus valutamine,
16.53 kõrvaltpalatist kostab sünnitava naise hääl - Manni nägu tõmbab veelgi valgemaks,
16.55 saabub ämmakas kardiogrammi tegema, seab anduri paika, tuksumine kostab,
16.56 valutamine jätkub,
16.57 tite südamehääled kostavad läbi kõlari,
16.59 monitorist kostab põnni luksumine,
17.00 valumaraton liigub edasi,
17.04 “kumb on hullem kas see praegune või siis lõpp”, arutleb valjusti valutaja, Ilmselgelt on teda ärritanud kõrvalpalatist kostnud valjuhäälne kisendamine. Rahustan teda suure paiga ja teatan,et see valu mis ka tekib, see kaob sekundiga ning siis unustad kõik…justkui oleks ise sünnitanud, mõtlen..
17.04 jutu lõikab läbi valuhoog,
17.05 masin teeb imelikke piikse, lähen teatan sellest õdedele, ütlevad et see on masina probleem,
17.06 saabub ämmakas, teeb midagi ja piiks kaob,
17.08 valulainetus lööb taas laineid, hääled on ürgsed,
17.09 luksumine masinas lõpeb,
17.11 masin piiksub, kutsun õe ja piiksumine lõpeb, näitab mulle ette nupu mida vajutada kui piiksumine jälle algab,
17.12 valu algab koos palvega panna Youtubest mingi Nickelbakc'i lugu...
17.19 uus valu saabus koos söögitädi ja Moskva saiaga,
17.23 keeldub söömast ja valutab edasi, masin näitab valuprotsendi maksimumiks 16.
17.26 saabub ämmakas ja istub ise andurit hoidma, et saaks parima pildi kirjutama. Lapse südamelöögid nüüd juba tihedamad,
17.28 uus valuhoog, tugev (valude arv 54).
17.29 räägib ämmakas, et esmasünnitajal läheb ca 16-17 tundi, et aga asi ikka väga individuaalne,
17.33 uus valuhoog, lapse südametöö kiireneb, ämmakas soovitab — võta õhku ja südame töö läheb jälle rahulikuks,
17.34 ämmakas vaatab järele palju on emakas avanenud, "2 senti, mitte rohkem," kõlab otsus,
17.37 nähtavalt vihane ähkija roomab vetsu, torisedes: “kaks senti, no täitsa lõpp”..
17.38 toas hämardub vaikselt, levib imehea risotto lõhn, no ei saa seda ju sünnitaja eest mina nahka panna, elame üle.
17.39 vetsus vannutakse vaikselt ja sahiseb paber,
17.39 valuhoog rabas potil.
17.41 Nickleback leitud, kuulamiseks valmis, kohe kui valumaratoonar saabub...,
17.43 uus hoog murdis maratoonari kõveraks,
17.45 saan korralduse risotto ära süüa, täidan käsu kuulekalt, taustaks tiksub musa,
17.48 uus valusõnum saabus,
17.51 ... ja ta valutab jälle,
17.55 valud rabavad,
17.58 "miks ta nii aeglaselt läheb, ma olen nii väsinud...," ohkab kurvalt mööda tuba edasitagasi kõndiv valurull,
17.59 valuhoog saabus külla,
18.02 ja jälle, ja jälle valu valu,
18.04 valumaratoonar on vaikseks jäänud, ei taha ta suhelda, ei taha ta pai, ega kalli, ütleb vaid, et on külm ja valu aina ronib ja ronib…
18.07 jalutab ja jalutab ta mööda tuba, edasi-tagasi…
18.08 valu tuli,
18.09 saan käsu sulgeda muusika, allun alandlikult. koridorist kostab karjeid, keegi hüüab aiaiaia, keegi kiljub, põrgu eeskoda on vist selline.
18.11 valuhoog ja lurisev nina,
18.14 valu, valu, valu
18.16 uurisin seinalt, et täna on sündinud üks poiss ja üks tüdruk,
18.20 valuhoog, millele eelnes jutt ja lubadus kohe oksele hakata ja pilt taskusse panna,
18.24 käiguvahetus, uus poos ja jälle valuhoog. häälte järgi lendab toas lae all pommilennuk B-52, tassin ette oksekausi, salvrätikud ja jään ootele,
18.28 toas kõlab madalahäälne ulgumine, valu käib ja kiusab,
18.31 ronitakse voodisse, väga paha pidi olema, "ei jõua enam" on põhiline avaldus..
18.33 pärast väikest pausi algab valuulg,
18.35 üritused aidata, silitada, masseerida tõrjutakse konkreetselt, taandun nurka tagasi ja kuulen seda ürghäält,
18.39 tukastas vist - iga sekund tundub talle ilmselt kui õnnistusena, et saab vähekegi inimene puhata, valmistuda finišiks,
18.43 valu äratab ja ulgumine algab, avan akna, hoian kätt, seekord tundub, et oli hästi valus
18.54 hull valu, annan juua, masseerin jalgu, ämmakas uuris, et mis palatit soovime: ema-lapse saame.
18.55 valu jätkub…
18.57 tukastus, ju siis raskem valu tulemas, et ennem vaikus... enne tormi.
18.59 algab taas,
kõlab veel lubadus, et "enam ei suuda, enam ei taha..."
19.04 uus lainetus saabus, ämmakas lubab kell 21 vaatama tulla, et palju avanenud on.
19.11 vahetame asendit, valud suured. hernekott nüüd voodis,
19.13 puhkus,
19.16 mul endal hakkas kõht valutama, voodis aktiveerutakse
19.24 jätkame valumaratoniga häälekamalt ja kurnatumalt kui enne, pausid on muutunud paariminutilisteks ja neid kasutatakse puhkamiseks,
19.29 muutusi pole,
19.32 väike hingetõmbehetk,
19.35 oigamine algab taas,
19.50 12 tundi tagasi puhkesid looteveed, nüüd aga oigame siin haiglas juba viimased mitu tundi,
20.02 valuhoogude vahed 2-3 min, kahju vaadata kannatamist, aga see on elu. Koridorist kostab tite vääksumist, keegi on saanud juba hakkama. no küll meie ka saame.
20.05 magab vaikselt, puhkust tarvis ju.
20.06 uus laine tuli, valudega
20.17 uus ämmaemand saabus, paneb ktg monitori peale, vaikne, rahulik, Mann vandus, et kuradi raisk miks see nii kaua aega läheb... Istub potil ja undab ning vannub seal,
20.30 saabus ämmakas ja sai sõimata, et miks nii valusalt pani anduri ta külge.
20.33 valud ei kao enam kusagile. Tuleb arst ja pakub valuvaigistit.
20.44 otsus tehtud, saab epiduraali, avanenud 3 cm, lubab, et mitte kunagi enam ei sünnita.
20.48 tuppa tuleb korraga elu: lambid pannakse põlema, sisenevad anestesioloogid, tuuakse uus aparaat, vererõhuaparaat, paigaldatakse tilk, siis pestakse selga piiritusega, paigaldatakse sond, tehakse tuimestus, Mann täitsa läbi, silmad hakkavad pahempidi keerama.
21.00 sondipaigaldajad, kaks üleni rohelises müstilist arstitädi lahkuvad ja soovivad head vastupidamist. töö kiire ja korralik. tase.
21.06 Mann hõiskab korraga, et nii hea on olla, inimese tunne peal. Mingit valu peale sabakondi oma ta ei tunne. Võib isegi naeratada. Epiduraal mõjub. Ämmakas räägib tilkadest ja seljavalust.
21.08 naeratab ja hõiskab, keha on soe, varbad on soojad.
21.10 uurib, kui pikk mu lugu on,
21.11 mõmiseb mõnust, uurib kas äkki saaks pontšikut süüa... viis sünnitajat sees.
21.21 lobiseb nagu tavaliselt, võtab lonksu mahla ja puhkab, "sihuke tunne nagu puuks tahaks tulla, aga õnneks ei tule, ..ehee, enne üks tuli, aga keegi ei märganud"...
21.24 ämmakas uuesti toas, hoiab andurit, südametöö olemas,
21.26 ämmakas katsub, 7 cm, ilusti pea tunda, kohe kui tuhu tuleb, katsub uuesti. Mann imestab, et kuidas nii kiiresti, ämmakas kiidab, et epiduraal on hea ja toimib kiiresti.
21.28 nüüd huhuutavad nüüd kahekesi ämmakaga, ämmakas helistab kellelegi.
21.30 tormavad sisse arstid ja läheb lahti, vaakumpump lükatakse käima, Mann ähib, lastearst valmis nurgas sekkuma. nabanöör oli veidi õla peal ja sellest ka väike ärevus arstide seas.
21.38 SÜND, põnn lebab rinnal ja rögiseb, lahe. kõik hingavad kuidagi kergendatult.
21.44 lindi ehk nabanööri lõikamine,
21.53 väike õmblemine, marrastused, poiss rögiseb-kägiseb rinnal, müts peas, keeras pead mujale - salvestan kõike nii helist kui pildis.
21.54 tormab sisse arst, et mis tüdruk, ikka poiss ju, vaatab veel järele ja kutsub teised vaatama, et vaadake nüüd ise.
22.03 tissi otsast kostab rahulolev matsutamine. veidi vigiseb,
22.12 otsib tissi veel, nikerdab veidi, ei saa nagu niplit tööle, aevastab kolm korda.
22.20 telefonikõned Manni emale ja minu papsile.
22.26 helistab vanem poeg ja soovib õnne.
23.05 Pisipoiss saab teise tissi otsa, müdistab juba mõnuga.
23.16 algab ülevaatus ja asjade kokkupakkimine..

Strateegilised andmed: 49 cm, 3430, sõrmed, varbad, till kõik kontrollitud, küljes. Kisakõri.