Värvained muudavad lapse hüperaktiivseks
Põlu alla on järjekordselt sattunud nn asovärvained — sünteetilised värvained — koos säilitusaine naatriumbensoaadiga (E211). Neist viimane võib ka tavalises karastusjoogis koosmõjus C-vitamiiniga moodustada väikestes kogustes vähkitekitavat ainet benseeni, kirjutab Aftonbladet.
Kui sünteetilisi toiduvärve leidub praktiliselt igal pool — kommides, limonaadis, valmissuppides ja -kastmetes, siis naatriumbensoaati leidub eelkõige konserveeritud toitudes.
Tunnustatud meditsiiniajakirjas The Lancet avaldatud uurimuses võeti luubi alla 153 kolmeaastast ja 144 kaheksa-aastast briti last. Nii laste vanematel kui õpetajatel tuli eksperimendi käigus jälgida laste tavapärast käitumist. Ühelgi lapsel polnud algselt diagnoositud käitumishäireid ega hüperaktiivsust.
Lastele loositi kuue nädala jooksul joomiseks nii tavalist puuviljamahla kui spetsiaalselt kokkusegatud jooki, mis sisaldas värvaineid ning säilitusainet E211. Kolmeaastaste värvainete päevane “annus” oli umbkaudu võrdne kahe pisikese, 50-grammise kommipaki kogusega.
Ei lapsed ega vanemad teadnud, kas nende laps joob tavalist mahla või “segujooki”, sest välimuse ja maitse järgi neid eristada polnud võimalik.
Uuringu tulemusi analüüsides selgus, et lisaaineid saanud lapsed muutusid rahutumaks, rahmeldasid rohkem ning neil oli raskusi keskendumisega. Vanemad lapsed said lisaks ka kehvemaid tulemusi keskendumistestis.
Juba eelmisel kevadel juhtis Briti toiduameti ekspert, professor Vyvyan Howard vanemate tähelepanu toiduainetes sisalduvatele lisaainetele.
Praegu on asovärvainete kasutamine Euroopa Liidus lubatud. Naaberriigis Rootsis näiteks kaalutakse värvainete uut keelustamist, sest kuni 1999.aasta maini olidki konkreetsed ained Rootsis keelatud.
Euroopa Liidu üldiseks soovituseks muretsejatele ja allergikutele on lugeda hoolikalt toodetel olevaid etikette.
