Guinnessi rekordi tiitel on noorte vanemate sõnul vaid boonus ning tegelikult on tähtsad pigem mälestused, mis nad perena kogusid. “Reisi tõeline väärtus seisneb hoopiski perega koos veedetud ajas ning faktis, et Harper nii palju nägi,” rääkis ema Cindy Lim, kes enne lapse saamist töötas advokaadina. “Nii paljud kohad USAs on meie jaoks nüüd unustamatud veel pikkadeks aastateks.”

Kohe pärast 2016. aastal Kanadasse kolimist hakkas noorpaar hauduma plaani, et tahaks väisata kõiki naaberriigi osariike. Enne lapse sündi olid nad maha saanud 19 osariigiga, mistõttu tekkiski neil suurejooneline plaan pärast Harperi ilmaletulekut nimekirjast kõik maha kriipsutada. “Me ei planeerinud reisi väga palju ette, teadsime vaid, et tahame mu lapsehoolduspuhkust targalt ära kasutada,” rääkis noor ema. “Vaatasime, et Harper kenasti kosuks ning oleks terve ja tubli, seejärel oli plaan kindel.”

Reisiks ette valmistudes leidis Cindy 50 Osariigi Klubi, mis peab järge mitteametlikul nimekirjal inimestest, kes on kõiki neid väisanud. Selle nimistu järgi oli noorim klubi liige kaheaastane, mistõttu tekkiski vanematel soov, et just nende võsukesest saaks noorim igat osariiki külastanu. Igal pidulikul piiriületusel tehti osariigi sildiga ka pilt, mis tüdrukutirtsule seda reisi meenutama jääb. Kuigi reisiseltskond ei jäänud igas osariigis pidama, katsusid nad siiski tähtsamad vaatamisväärsused ära näha. “Suurim väljakutse lapsega reisides on see, et peatusi peab väga tihti tegema,” rääkis isa Tristan. “Kolm tundi vältama pidanud reis kestis kaks korda kauem.” Siiski märgib ema, et reis oli lust ja lillepidu, sest Harper on malbe laps ning temaga oli üsna mugav toimetada.

Pere on nüüd nakatunud reisipisikuga ning kuivõrd Cindy lapsehoolduspuhkus lõppeb alles jaanuaris, plaanivad nad uusi seiklusi. “See on vaid algus,” räägib naine. “Raseduspuhkuse ajal reisimine on vapustav idee. Kuna plaanime veel lapsi saada, siis ehk seikleme nendega juba Euroopas või Aasias.”