LAPSESUU EI VALETA | Kui ilusatest suurtest pabulatest said lapse silmis kivid...

Möödunud esmaspäeval lükkasime käima oma emadepäeva lugejamängu, mille raames palusime lugejatel saata lugusid seikadest, kui nende pisikesed põngerjad on öelnud midagi, mis on neid üllatanud või pisarateni naerma ajanud. Veel ühe lapsevanema tore lugu on nüüd teie ees!

“Räägin ka ühe toreda loo enda tütre, Laura tegemisest. Ta oli siis nelja ja poole aastane ning kasutasime ilusat sügispäeva metsas mustikate korjamiseks.

Sai siis koos siit-sealt marju nopitud, kuni ühel hetkel ta enam minu kõrval polnud. Läksin siis ümber suurema männi ja sealt ma ta leidsin, põlvili mätaste vahel ja kahe käega “kive” kleidi põlle sisse kogumas.

Küsisin: “Laura, mis teed?” Vastuseks sain rõõmusõnumi, et “issi kivid, issi kivid”. Ütlesin: “Kallis Laura, see on ju põdrasitt.” Ilusad suured pruunid pabulad olid.

Loomulikult ta mind alguses ei uskunud ja mul endal olid silmad naerust märjad. Aga kui sai seletatud, et kivi ei ole ju nii kerge ja ei lõhna ka nagu kaka, siis sai aru.

Nii see mustika korjamine läbi sai ja kui autoga koju sõitsime, siis vaatas ja jäi hinge kripeldama: “Issi, aga ikkagi…”“ — T.

Kui soovid ka auhinnamängus osaleda, saada meile oma lugu [e-mail] ja tea, et parima loo kirjutajale kingime Crocsiga koostöös ära jalatsid nii emale, isale kui ka lapsele. Nii on juba emadepäevaks kogu perel uued ja vahvad jalanõud jalas, sest loosimine toimub kolmapäeval, 8. mail.

Parimad lood avaldame!