"Olin jäänud üksikemaks ja otsustasime lastega, et alustame täiesti uuelt lehelt. Nii ka tegime. Kolisime linnakorterist maale oma majja. Olgu öeldud, et majaks oli ühe pisikese koha süda ehk siis mõisahoone ja kutsarimaja talliga.

Tütar oli vanem ja tema jäi linnakorterisse ning kodus käis nädalavahetustel. Poja alustas õppimist 1.klassis.

Kedagi me ei tundnud ja ega me väga ka otsinud mingit sõprust. Nii me siis elasime oma majakeses.

Õige varsti hakati koolis esitama küsimusi pojale, et kes tema isa on. Alati põikles ta küsimusest kõrvale ja vahetas teemat. Tal oli vist häbi, et temal isa pole.

Nii aeg läks. Jõudis kätte isadepäev. Koolis korraldati suur aktus ja pidu. Mina ei teinud väljagi, et meil issi puudus, lõin ennast üles ja pittu minek.

Jõudsime kohale, maakool, saal rahvast täis, ka mina ei tundnud ju kedagi. Istusime vabadele kohtadele ja jäime algust ootama. Korraga küsib üks poiss: “Miks sa emaga tulid? Sul isa polegi või?” Ma ei tea, mida mõtles sellel hetkel minu lapsuke, aga ta tõusis püsti ja ütles selge kõlava häälega üle saali: “Mu isa ei saanud tulla, tal on palju tegemist pidevalt. Ta on Edgar Savisaar.”

Haudvaikus, kõigi pilgud minule pööratud, ma näost valge, punane või mis iganes.

Algas kontsert, aga keegi ei vaadanudki seda, vaid kõik ainult sosistasid ja jutustasid meist. Ma ootasin vaid, et ometi see isadepäeva pidu juba lõpeks.

Peale seda muidugi mitte keegi ei küsinud enam poisilt isa kohta. Ei saanud me ka omaks ja kolisime tagasi linna.“ — K.

Kui soovid ka auhinnamängus osaleda, saada meile oma lugu naistekas@delfi.ee ja tea, et parima loo kirjutajale kingime Crocsiga koostöös ära jalatsid nii emale, isale kui ka lapsele. Nii on juba emadepäevaks kogu perel uued ja vahvad jalanõud jalas, sest loosimine toimub kolmapäeval, 8. mail.

Parimad lood avaldame!