Juhul kui lahus elavad vanemad ei lepi vabatahtlikult kokku elatise suuruses ja selle maksmise korras ning ei anna lapsele elatist, siis on lapsel õigus pöörduda hagiga elatist mitte andva vanema vastu kohtusse ja kohtumenetluses määratakse kindlaks antava elatise suurus ja viis. Kohtumenetluses saab elatise suuruse kindlaks määrata kahel viisil — kas pooled sõlmivad kompromisskokkuleppe, mille kohus kinnitab määrusega, või teeb kohus otsuse.

Mida teha olukorras, kus elatis on kohtuotsuse või poolte kokkuleppega aastaid tagasi kindlaks määratud, aga kindlaks määratud suuruses elatisest ei piisa äraelamiseks?

Kohtu poolt kindlaks määratud elatise suurust saab muuta, aga silmas peab pidama seda, et põhjus elatise suuruse muutmiseks peab olema mõjuv. Mõjuvaks põhjuseks on oluliselt muutunud asjaolud, mida pooled ei saanud ette näha, siis kui elatis kindlaks määrati.

Olulisteks asjaoludeks, mis annavad aluse kindlaks määratud elatise suuruse muutumiseks, on näiteks lapse suurenenud vajadused. On selleks näiteks ootamatult tekkinud igakuised ravimikulud või hariduse omandamisega seotud kulud, aga oluline on asja juures see, et seda asjaolu ei saanud pooled elatise juures varasemalt ette näha ja sellega arvestada.

Lisaks ootamatult tekkivatele igakuistele kuludele on elatise suuruse muutmise aluseks ka tavapärane elukalliduse muutumine. Loomulikult ei ole mõistlik pöörduda kohtusse ja nõuda elatise suuruse muutmist paari euro võrra, aga kui aastaid tagasi välja mõistetud elatis on ajale jalgu jäänud ja selle eest ei ole võimalik enam last ülal pidada, siis ka see on asjaolu, mis õigustab elatise suuruse muutmise nõuet.

Seadus ei anna üheselt loetelu asjaoludest, mis õigustaksid elatise suurendamise nõuet, iga juhtumit peab eraldi vaatlema, kuid selge on see, et elatise suuruse muutmine on võimalik ja õigustatud, kui selleks esinevad teatud alused.

Vandeadvokaat Alan Biin