Aita lapsel saada enesekindlaks!

Juba väga väikesel lapsel on vaja tunda ennast enesekindlana. Ta peaks tajuma täpselt nii nagu sina enese väärtust, julgema inimestega tutvuda ja astuma vastu katsumustele, mitte kohkuma, kui kõik kohe ei õnnestu, olema võimeline plaanima tulevikku. Kõik need omadused näitavad kõrget enesehinnangut. Enesekindlus täiskasvanueas on hädavajalik, ilma selleta ei saavutaks me eriti midagi ja oleksime üsna armetud.

Kas pole see siis ka lastele hädavajalik? On küll, ja võib-olla veelgi vajalikum kui me arvame.

Lastena õpime elu tundma ja ka oskusi, mida läheb vaja terve elu jooksul. Kui lapsel on madal enesehinnang, on tal raske leida sõpru ja teha otsuseid. Nad võivad tunda end nõrgukesena ja muutuda endassetõmbunuks ning tõrjuvaks.

Vanemad saavad aidata lapse eneseväärikustundel välja kujuneda, kirjutab Femalefirst. Juba põngerjatena saavad lapsed aru, et nad on omaette isiksused. See tähendab, nad hakkavad mõistma, et võivad teha omaenese otsuseid. Näiteks milline söök neile meeldib, millal on vaja tualetti minna. Et laps enesekindlamaks muutus, peaksid sa:

ütlema talle võimalikult sageli, et ta on väga eriline ja et sa armastad teda väga;

premeerima last, kui ta on midagi saavutanud, olgu saavutus kui tahes väike. Näiteks kui laps küsib juua, võiksid öelda: “Kohe saad, küll sa küsisid ilusti, sa räägid juba nii hästi”;

kui lapsel läheb midagi valesti, näiteks ajab ta toitu maha, tahaksid kindlasti öelda “küll sa võid rumal olla”, aga parem ära ütle. Ära ütle üldse midagi. Lapse hurjutamine sellistes olukordades võib tema eneseväärikust kahjustada;

räägi lapsega võimalikult palju kõigest. Väga palju kõneainet pakuvad näiteks lapsehoidja, lasteaed, kool, sõbrad, liivakast ja lemmikloomad. Sinuga rääkides mõistab laps, et sind huvitab, mida ta räägib, ja et sa usaldad teda;

julgusta last teistega seltsima, teisi aitama, sõpru leidma ja inimestega juttu ajama. Kui laps näeb, et keegi väljastpoolt perekonnaringi tunneb samuti tema vastu huvi, tahab ta veelgi tutvusi sobitada ja see üksnes tõstab lapse eneseväärikust;

et põngerjadki end tähtsana tunneksid, luba neil valida näiteks kahe toidu vahel, poes küsi, millist koolikotti nad tahaksid jne.

Olgu laps kui tahes väike, ära teda kunagi kamanda. See tapab ta enesekindluse. Kui tal juhtub kogemata väike õnnetus, ütle parem midagi sellist nagu “oih, pole hullu, ära muretse, kõigil juhtub”.

Kui hakkad rakendama neid pisikesi soovitusi, märkad peagi, kuidas su laps muutub enesekindlamaks. Ja ära unusta lapsega koos lõbutseda ja naerda!