„Ei ole nii, et mõlemad on nõus kaitsmata vahekorraga, aga mina pean üksinda tagajärgede eest vastutama,“ on Maarja veendunud. „See mees teadis, et ma ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid ja mitte kasutada kondoomi oli ikkagi meie mõlema otsus.“

Indrekuga kohtus Maarja ühel juhuslikul peol. Nende vahel süttis säde, Indrek kutsus Maarja uuesti välja ja sujuvalt jõuti ühise ööni. Mõned nädalad hiljem sai Maarja aru, et on rase. Tol hetkel ei teadnud ta veel, et Indrekul on kodus naine ja lapsed.

„Kui ma Indrekule ütlesin, et olen rase, hakkas ta mulle pidama loengut sellest, kuidas lapsed peavad ikka olema planeeritud ning kasvama mõlema vanema hoolitsusega ja kuidas lapse kasvatamine on raske töö,“ meenutab Maarja täna. „Kui ma küsisin, kas tal endal lapsi on, ta ei vastanud ja ma sain alles hiljem teiste inimeste kaudu teada, et tal on kodus naine ja lapsed.“

Indrek soovitas Maarjal tungivalt teha aborti, kuid Maarja otsustas seda siiski mitte teha, vaid sünnitada. Indrek soovis seepeale Maarjale edu lapse kasvatamisel, aga naine ei andnud alla.

„Kui mees ei taha lapsi, peab ka tema hoolitsema selle eest, et ei tekiks olukordi, kust lapsed võiksid sündida. Näiteks võiks mitte magada võõraste naistega. Või kanda kondoome kaasas,“ ütleb Maarja, kes kutsub üles ka teisi sarnases olukorras olevaid naisi enda eest seisma. „Kui mees juba tegi otsuse sinuga magada, siis peab ta olema valmis ka tagajärgedeks.“

Indrek soovitas Maarjal tungivalt teha aborti...
... kuid Maarja otsustas seda siiski mitte teha, vaid sünnitada. Indrek soovis seepeale Maarjale edu lapse kasvatamisel, aga naine ei andnud alla.

Kuna Indrek ei olnud nõus vabatahtlikult last toetama, pöördus Maarja juristi poole. Jurist kinnitas Maarjale, et vajadusel võib minna kohtusse, sest kui on tõestatud, et mees on tõesti lapse isa, määrab kohus igakuise toetussumma ja lapse isa peab tasuma kohtukulud. Järgmisena päris Maarja Indrekult, kuidas mees soovib olukorda lahendada: kas lepime omavahel kokku või lähme kohtusse. Indrek kohtusse minna ei soovinud, kuid nõudis DNA-testi.

„Mul on ausalt öeldes väga hea meel, et initsiatiiv DNA-testi teha tuli tema poolt,“ sõnab Maarja, „sest test on kindel tõend selle kohta, kes on selle lapse isa. Muidugi näitas test, et 99,99%-lise tõenäosusega on Indrek selle lapse isa.“

Maarja nõudis Indrekult lapse hooldusraha kohta korralikku lepingut ja nüüd laekub igal kuul ekstra selleks mõeldud pangakontole kindel summa. Eraldi pangakonto tegi Maarja seetõttu, et vajadusel oleks tulevikus võimalik tõestada, et Indreku toetus on tõesti kulunud nende lapse heaoluks. Samuti hoiab ta alles kõik ostutšekid.

„Neil, kes kahtlevad, kas ma ikka panen selle raha lapse heaolusse, soovitan minna poodi ja vaadata, palju maksab üks pakk mähkmeid,“ ennetab Maarja küsimusi. „Muidugi ma saaksin ka ainult üksinda hakkama, aga samas jääks mul siis ehk vähem aega oma lapse jaoks.“

Ta soovitab ka teistel üksikemadel oma uhkus alla suruda ja võidelda alimentide eest, sest tegemist on lapse heaolu puudutava küsimusega. Eelkõige tuleb mõelda sellele, mis on parem lapsele, mitte iseendale.

„Sellises olukorras ei tasu raiuda oma uhkust, et ma saan ka üksinda hakkama ega kuulata sõbrannasid, kes ütlevad, et polegi sul vaja selle mehe käest midagi,“ rõhutab Maarja. „Miks sa peaksid lapse elu kehvemaks tegema oma uhkuse tõttu? See on lihtsalt argus!“

Ja kui mees nõuab aborti, tuleks samuti eelkõige mõelda ikka sellele, mida naine ise tahaks. Maarja toob välja, et kuigi meditsiin on tänapäeval arenenud, võivad abordil olla soovimatud tagajärjed ning ühelgi mehel pole õigust nõuda, et naine oma tervisega riskiks.

*Maarja ja Indreku nimed on naise palvel muudetud.