Ära pööra pilku ära: mida teha, kui kardad, et su lähedane vägivalla ohver on?

 (9)
foto-40
Pilt on illustreerivFoto: Ester Vaitmaa

Iga suhe on erinev, kuid on mõned asjad, mis kehtivad alati. Sa peaksid suhtes tundma end turvaliselt, armastatuna, austatuna ja vabana, et saada olla sina ise. Suhtes olles sa ei tohi karta oma kaaslast, olla ära hirmutatud või kontrollitud.

Vägivalla kogemine lähisuhetes on alati väga valus, sest haiget teeb sulle inimene, keda usalda(si)d ja kellest hooli(si)d. Loodad ja usud ikka ja jälle, et see oli viimane kord ja enam seda ei juhtu… Tihti hakkab ohver vägivalla põhjuseid otsima endas ja kipub ennast süüdistama.

Pea meeles — sina ei ole süüdi kui sinu vastu vägivalda kasutati! Iga inimene valib oma käitumisviisi ise ja vastutab selle eest.

Kui koged suhtes vägivalda, aga sul on oma vägivaldse partneri vastu tugevad tunded, ei ole armastus see põhjus, miks vägivaldset suhet jätkata. On parem kedagi taga igatseda, kui olla vägivaldses suhtes. Igatsemisest saab aja jooksul üle. Vägivald aga läheb ainult hullemaks.

Kuidas lõpetada vägivaldset suhet?

Vägivaldsest suhtest ei ole reeglina lihtne lahkuda, sest vägivallatsejat iseloomustab enamasti tugev omanditunne ja kontrollivajadus. Suhtest lahkumine võib teatud juhtudel olla ka ohtlik. On väga tähtis, et sa arutaksid kellegagi oma probleeme ja seda, kuidas edasi käituda. See võib olla hea sõber, aga võiksid kindlasti nõu küsida ka asjatundjatelt, kelle kontaktid leiad siit.

Seotud lood:

Turvaplaani koostamine

Kui sa oled otsustanud vägivaldsest suhtest lahkuda:

  • Mõtle läbi, kus sa oma otsusest teatad, vali selleks turvaline koht, väldi üksikuid kohti ja suletud ruume.
  • Mõtle selle peale, mida oma partnerile öelda, kui ta muutub vägivaldseks.
  • Hoia telefon käepärast.
  • Mõtle inimeste peale, kellega vägivalla juhtumil ühendust võtta. Tee nendest nimekiri.
  • Lepi nendega kokku mõni märk või parool, et nad teaksid, kui sa abi vajad.
  • Pea meeles, et sul on õigus elada hirmuta ja vägivallata.
Kui sa oled suhte lõpetanud:

  • Muuda oma telefoninumber ja vaheta internetiparoolid.
  • Vali, milliseid kõnesid vastu võtta.
  • Muuda oma igapäevaseid harjumusi.
  • Väldi üksiolemist.
  • Koosta plaan, kuidas käituda, kui satud vägivaldse ekspartneriga juhuslikult avalikus kohas vastamisi.
Turvaline suhtlemine

Kuidas oma jälgi internetis varjata?

Kui sa surfad Internetis, salvestab sinu internetibrauser teatud informatsiooni, nagu näiteks, milliseid saite sa oled külastanud, milliseid faile alla laadinud ja milliseid pilte vaadanud.

Kui sa muretsed, et vägivallatseja võib omada juurdepääsu sinu arvutile, saad sa oma jälgi varjata, kasutades ettevaatusabinõusid.

E-post

Kui vägivallatseja omab juurdepääsu Sinu e-posti kontole, siis on tal võimalik lugeda Sulle saabuvaid ja väljuvaid kirju. Veendu selles, et Sa valid parooli, mida vägivallatseja ära ei arva ning muuda seda regulaarselt.

Kui vägivallatseja saadab sulle ähvardavaid või ahistavaid kirju, prindi need kindlasti välja ja hoia alles, võimalusel salvesta kirjad eraldi. Kuigi sul võib olla kiusatus need ära kustutada, on need tõendusmaterjalid ja võivad aidata tõestada, et toime on pandud kuritegu.

Facebook

Kui vägivallatseja omab ligipääsu Sinu FB kontole, siis suuretõenäosusega ta loeb selle sisu ja võib Sinu teadmata teha postitusi, mis võivad Sind alandada, solvata või luua Sinu jaoks ohtlikke olukordi. Veendu selles, et keegi ei pääse Sinu FB kontole ligi.

SMS

Hoia sõnumid, milles Sind ähvardati või solvati, alles, sest need võivad tõendada, et Sinu suhtes on toime pandud kuritegu.

Kui oled vägivalla pealtnägija või tead vägivallast

Kui sa muretsed vägivalda kogenud sõbra pärast, võib temaga rääkimine olla talle tõeliseks abiks.

Kui oled alaealine ja arvad, et su sõber on ohus, otsi alati abi täiskasvanult, keda sa usaldad. Pea meeles, sa võid toetada oma sõpra tema ärakuulamisega, kuid te ei suuda paljusid probleeme omapead lahendada.

Nõuandeid vestluse alustamiseks

  • Leia sobiv aeg ja koht.
  • Vali aeg ja koht, kus ta tunneb end mugavalt, kus aega on piisavalt ja teid ei katkestata.
  • Esita sõbrale avatud küsimusi.
  • Avatud küsimused on küsimused, mis nõuavad rohkem kui „jah“ või „ei“ vastust. Sa võid küsida „Kuidas läheb?“ või „Kuidas sa end tunned?“ Su sõber saab siis probleemist rääkida, kui ta seda tahab.
  • Kuula rohkem ja räägi vähem.
  • Sageli on nii, et ainuüksi kellelegi oma probleemist rääkimine võib juba enesetunnet parandada. Anna talle teada, et oled seal, et teda ära kuulata.
  • Räägi talle, mille pärast sa muretsed.
  • Kui sa oled märganud tema käitumises mingit muutust või sa arvad, et ta on teinud ohtlikke asju, räägi sellest.
  • Ütle talle, et sa hoolid temast ja küsi, mida ta sinult soovib.

Kui su sõber räägib sulle midagi, mis paneb sind tõsiselt muretsema

  • Ära mõista teda hukka, lihtsalt kuula. Ära anna hinnanguid.
  • Püüa oma sõbrale mitte sõnu suhu panna ega öelda talle, mida ta tunneb. Kuula rohkem ja räägi vähem. Las ta räägib sulle, mis toimub. Kuula ja toeta teda.
  • Kui sa arvad, et ta on ohus, ütle talle, et sa otsid abi.
  • Ära luba iga hinna eest saladusi hoida. Kui su sõber räägib sulle midagi, mis tähendab, et ta võib ohus olla, pead sa otsima abi täiskasvanult, keda sa usaldad. Sa ei tohiks saladusi hoida, kui need võivad su sõbrale või teistele inimestele viga teha.
  • Aita tal abi otsida täiskasvanutelt.
  • Kui ta on mures kellelegi rääkimise või toetuse saamise pärast, aita tal kaaluda täiskasvanuga rääkimise positiivseid ja negatiivseid külgi. Aita tal kaaluda erinevaid võimalikke tulemusi ja jõuda selgusele selles, mida ta tegelikult tahab.
  • Kui su sõpra ohustab keegi võrgukeskkonnas, siis teata sellest www.politsei.ee/veebikonstaabel/
  • Ära võta kõike enda peale.
  • Ole olukorra suhtes realistlik. Sa oled võib-olla teinud kõik vajaliku, kuid sa ei suuda ikkagi oma sõpra aidata. Pea meeles, et juhtunu pole sinu süü ja sa oled andnud abi saamiseks oma parima. Veendu selles, et sa saad tuge, mida sa ise vajad.

Kui tead kedagi, kes on kogenud kohtinguvägivalda tuleks sul vägivalla ohvrile soovitada spetsialisti või abiorganisatsiooni poole pöördumist.

Allikas: kriminaalpoliitika.ee