Turovski: kult on kohal innaajal, rebane kutsikate lahkumiseni

Öeldakse, et inimene võiks loodust rohkem jälgida. Eks me ju midagi teamegi, sest helgematel hetkedel kudrutame nagu tuvid või kaagutame nagu kanad. Me kutsume oma pisikesi tibukesteks või kutsikateks. Kuid milline on elu loomaperes ja kui palju on meie ja loomade kasvatusalustes tegelikult ühist? Zooloog Alekesi Turovski pajatab lähemalt.

Loomariigis on väga erinevate pereelu viisidega liike. Näiteks punarebaste paar. Emane ja isane rebane, kes on juba mõnel aastal omi poegi kasvatanud, saavad innaajal kevadel kokku ning elavadki koos kuni taas uues pesakond poegasid suve lõpul või varasügisel perest lahkub. Kuni pojad on veel „kodus”, hoolitsevad nende eest mõlemad vanemad. Sügisel lähevad rebasepaarist lahku ka ema ja isa, et taas kevadel kokku kolida. Miks? Rebased on kiskjad. Et talvel jätkuks mõlemale toitu ning vaenlased nende toimetamisi ei märkaks, on targem ning lihtsam talvekuud eraldi üle elada.

Metssea emis aga on tubli ema, kes läheb üksinda sügavale metsa, et seal sobivas kohas omaette pojad ilmale tuua. Enne sünnitamist ehitab emis nii-öelda seapesa, mis tegelikult on üks korrapärasemaid ja puhtamaid paikasid metsakoosluses. Emis vooderdab pesa maa peale. Selle põhja vooderdamiseks kasutab ta materjaliks näiteks jäneste talvekarva tuustakaid ja peene kiuga heina. Emis teeb isegi pesale tihedatest kuuseokstest katuse peale, et pesapaik oleks seest notsudele kuiv ning soe. Suvel, kui pojad suuremad, tuleb emis nendega karja sekka. Täiskasvanud kuldid ühinevad karjaga ainult innaajaks sügise-talve alguses.

Kõige rohkem monogaamseid ehk eluajaks ema-isa paare moodustavaid liike on lindude seas. Kõik linnuliigid paljunevad munedes ja hoolitsevad poegade eest väga pikalt ning mitmekülgselt. Selleks on nii ema kui ka isa kooskõlastatud toiminguid üliväga vaja. Tihtipeale hoolitsevad ema ja isa oma erivanuses poegade eest aastaid. Pikalt hoolitsejad on näiteks kõik röövlinnud — kullid ja kotkad.

Linnulapsed vajavad pikka ja mitmekülgset hoolitsust, kuna munast koorunud pojad on väga väiksed ning vähe arenenud. Sünnitatud pojad kasvavad ja iseseisvuvad tavaliselt kiiremini. Linnuvanematel tuleb rohkem vaeva näha ka poegade toitmisel. Kui näiteks enamik imetajate poegadest saab kõhu täis emapiimast, siis lindudel tuleb oma võsukeste laud katta sama toiduga, mida nad ise söövad. Linnupojad tuleb ka lendama õpetada, mis ei ole samuti kergete ülesannete killast ettevõtmine.

Pereelu elavad ka paljud putukaliigid: kimalased, herilased ja sipelgad. Kuid putukaperesid võib pidada just kui suurteks lasteaedadeks, kus elavad ning töötavad koos tuhanded õed oma emaga. Tugevama poole esindajad tavaliselt putukamaailmas laste kasvatamises ei osale. Isaste rolliks on pigem viljastamine.

Pean tunnistama, et mulle meeldib üle kõige inimese pereelu, elan seda isegi.

23. veebruaril saab zooloog Aleksei Turovskist Valgetähe ordeni kavaler. PALJU ÕNNE!