David Vseviov pidas ettekande pealkirjaga “Võim ja perekond”.

Vseviov alustab mõttega, et äkki võiks hoopis 20 minutit vastastikku üksteisele naeratada, aga jõuab kohe järeldusele, et nii vist ikka ei saa.

Edasi räägib ajaloolane, et ettekandeks valmistudes mõtles ta perekonna üle ja tema mõtted viisid teda erinevatesse ajajärkudesse. Näidetesse nende erinevate ajajärkude suurte valitsejate eraelust Vseviov süvenebki. Kuid kas valitsejate eraelu on üldse eraelu?

Perekond on alati olnud miski, mis pole määratud ainult inimsuhete poolt, vaid on määratletud kellegi teise poolt. Võimu poolt on ju väga palju määratud, näiteks laste arv perekonnas (Hiinas), soodustused sõltuvalt laste arvust, abiellumisest saadav kasu (kõikvõimalikud ühislaenud, pärimisõigus jne). Näiteid on tohutult.

Riik kujundabki perekonda oma soodustustega. Saab mõelda nii, et kas on kasulikum abielu registreerida, palju lapsi on kasulik saada jne. Aga kui riik reguleerib, siis ta ka vastutab selle eest, millised on meie perekonnad. Ja ei vastuta ainult riik,vaid ka riigipead.

Vseviovi näited kuulsate võimumeeste eraelust, näiteks keiser Marcus Aureliuse pereelust ja Nikolai II suhetest, viisidki järeldusele, et perekond ja võim on tihedamalt seotud, kui esmapilgul näib.

Ühesõnaga, mis seoses on siis omavahel perekond ja võim? Eks ikka sellises, et esiteks riik mõjutab perekonda erinevate regulatsioonide ja soodustustega ja teiseks annavad võimu juures olevad inimesed rahvale eeskuju oma suhetega. Vseviov küll Eesti võimuladviku juurde ei jõudnud, aga eks siin saab igaüks ise edasi mõelda ja eks ole palju ka mõeldud — kuidas mõjutavad meie riigipeade peremudelid Eesti peret?