Elu teismelisega võib olla nagu sõit ameerika mägedel. Miks tekib noorukil kriis ja kuidas lapsevanemad saavad aidata?

 (3)
Elu teismelisega võib olla nagu sõit ameerika mägedel. Miks tekib noorukil kriis ja kuidas lapsevanemad saavad aidata?
Foto: JR Korpa/Unsplash

Täiskasvanud tarvitavad sageli teismelistest rääkides küllalt sõjakat terminoloogiat: võidelda, sundida, läbi murda, nõuda... Statistika väidab, et igal teisel Eesti perekonnal on raskusi teismelistega.

Mis see teismelise kriis siis on?

Teismelisteks loetakse 10-19-aastaseid lapsi.

Rääkides „kohutavatest teismelistest“ või teismeliste probleemidest peavad täiskasvanud silmas teismeealiste kriisi. Reeglina on see 12-15-aastaste aeg. Ent konkreetse lapse puhul võib see alata varem või hiljem. Üldiselt peaks juba 9-aastase puhul hakkama valmistuma keeruliseks perioodiks. Põhiline kriisi iva seisneb selles, et nooruk tahab olla juba täiskasvanu, samas ta ei suuda seda olla. See on laste puhul kõige pikaajalisem kriis, mis võib kesta oma kaks aastat.

Vanemad peavad arvesse võtma, et see periood on nende lapse jaoks väga kurnav.

Kriisi kõige iseloomulikumad tunnused on:

  • Emotsionaalne ebastabiilsus. See kaasneb muutustega organismis. Laps ei suuda oma emotsioonidega toime tulla, ta tunded muutuvad ilma näiliste põhjusteta.
  • Nooruk asub end teistega võrdlema
  • Tekib teismelisele iseloomulik maksimalism
  • Kasvab nõudlikkus. Seda nii vanemate, perekonna, kooli ning eriti enese suhtes.
  • Kalduvus riskantselt käituda

Lapsevanemate osa

Teismeliste jaoks muutuvad nüüd väga oluliseks suhted eakaaslastega. See aga ei tähenda ammugi, et lapsevanem on oma kohustused täitnud ning võib nüüd kõrvale astuda. Vastupidi . Sellest, kuidas vanem käitub oma lapsega, sõltub see, kuidas too oma kriisiga toime tuleb, ning ka see, millised saavad olema tema suhted perekonnas.

Seotud lood:

Täiskasvanud, kes pidevalt viitavad teismelise puudustele ning teda lõputult kontrollivad, teravdavad hoopiski kriisi.

Need täiskasvanud aga, kes toetavad noore iseseisvust ning on talle abiks sihtide saavutamisel, aitavad tal täiskasvanuks saada ilma sõda pidamata.

Las nooruk valib ise oma eesmärgid ning võtab vastutuse nende saavutamise eest enda peale.

Mis on selles eas normaalne, mis mitte?

Enne, kui teravalt reageerida mingile keerulisele olukorrale, tuleks üritada mõista, mida nimelt selles eas laps üle elab. Järgnevalt on toodud mõned iseloomulikumad näited.

Alkohol või sigaretid

Kui väga ka vanemad mõlema kahjulikkusest ei räägiks, proovib teismeline alkoholi juba koolis käies. Kes seltskonna pärast, kes uudishimust, kes kardab „ei“ öelda.

  • Mida teha?

Saanud juhtunust teada, ei tasu reageerida ähvarduste või karistamisega. Kuula ära, räägi, miks sa seda heaks ei kiida (sellega näitad oma piire). Samas peab olema sõbralik ning tuleb hoiduda süüdistamisest (nii säilitate omavahelise usalduse).

  • Probleemsed sümptomid

Laps varjab suitsetamist, ta lõhnab alkoholi järgi, ta ei tule lubatud ajaks koju ega seleta, kus ja kellega ta on.

Agressiivsus, vastuhakk, vaidlused

Tavaliselt ei tähenda see, kui laps sinu peale karjub või vastu hakkab, et teie suhted on väga halvad. Võimalik, et hetkel ärritab teda lihtsalt kõik.

  • Mida teha?


Võib ju oodata, kuni kõik läheb iseenesest mööda. Ent selle ajaga võib nooruk ära rikkuda suhted nii pere kui ka sõpradega. Vahel ka endale haiget tehes, lüües näiteks rusikaga vastu seina. Talle võiks õpetada emotsionaalset enesekontrolli ning seda peaks tegema enne, kui see keeruline iga algab. Sama oluline on ka täiskasvanutel omada selliseid oskusi, et iseennast kontrollida.

Vaidlustes on vanemate jaoks kõige tähtsam ja ka kõige keerulisem rahulikuks jääda. Ürita mitte vaielda, vaid kuula ta lihtsalt ära. Sageli juhtub nii, et kui aur on välja lastud, rahuneb teismeline ise ning temaga võib alustada dialoogi.

  • Probleemsed sümptomid


Laps tõstab raevunult käe vanemate vastu, piinab loomi, lõhub asju. Või siis kurdab, et teda tahetakse mürgitada või pekstakse — sellisel juhult tuleb kindlasti paluda professionaalset abi.

Millised olukorrad võivad veel ärevaks teha?

Loe veel

Järgnevalt on toodud mõned juhtumid, mis vanemaid muretsema panevad, ent mille kohta psühholoogid ütlevad, et teismeliste jaoks on need normaalsed.

  • Kriitiline suhtumine oma välimusse
  • Muutunud suhtumine õppimisse
  • Laiskus
  • Halb tuju, jutud elu mõttest
  • Usulised vestlused ja huvid
  • Sotsiaalvõrgustikud ning arvutimängud, mis võtavad kogu lapse vaba aja
  • Kummalised sõbrad
  • Endasse tõmbumine, saladused, paroolid
  • Järsult muutunud välimus
  • Kummalised hobid


Millele vanemad peaksid aga tähelepanu pöörama, millistel hetkedel sekkuma ning abi paluma?

  • Teismelisel pole sõpru, ta ei suhtle mitte kellegagi
  • Liigne tähelepanu toidule, dieetidele, oksendamise esilekutsumine pärast sööki
  • Haiglaslik tähelepanu oma hügieenile või selle täielik puudumine
  • Õppimisest saab peamine ja ainus tegevus, see muutub ainsaks eesmärgiks, mille saavutamiseks pingutatakse tohutult. Kaovad sõbrad ja muud harrastused
  • Teismeline on muutunud unustajaks, kurdab, et ei suuda midagi pähe õppida, et on keeruline lahendada ülesandeid, mis seni näisid lihtsatena
  • Laps veedab pea kogu oma aja religioosses seltskonnas, ta on kaotanud kontakti ülejäänud sõpradega. Ta seab oma uute sõprade eesmärgid kõrgemale iseenda omadest või oma vanemate nõudmistest.
  • On tekkinud sagedased enesekahjustused või jutud enesetapust. NB! Igasugustesse juttudesse enesetapust tuleb suhtuda väga tõsiselt!
  • Tekivad unehäired: vahel veedab laps aega sotsiaalvõrgustikes või mängib mänge, sest ei suuda uinuda või siis ärkab liiga vara, keset ööd
  • Ootamatu enesessesulgumine. Vaikimine. Väärisesemete vargus kodust.
  • Laps keeldub tööst ja ka lõbustustest. On loid, pikka aega (nädal või kauem) täiesti apaatne.


Psühholoogi nõuanne

Probleemsete tunnuste ilmnemisel on lapsega mõttetu riielda. Need on signaaliks, et teismeline ei suuda ise probleemi lahendada, et ta vajab abi. Süüdistused, nõudmised ning karitused halvendavad tavaliselt olukorda. Talle peab pakkuma abi ning olema tema poolt — tema raskuste vastu. Et olla teismeliste vanemad, läheb tarvis väga palju jõupingutusi, seega tuleb ka iseendaga toime tulla. Tuleb leida aega enda jaoks, et siis seejärel rahulikult ja kindlalt öelda: „Ma olen sinuga! Me saame hakkama“.

Allikas: märtsikuu ajakiri Jana