Emadepäeva jutuvõistlus "Minu ema õpetas mulle..." on lõppenud ja võitjad loositud!


Floksid
FloksidFoto: Vallo Kruuser

Pühapäevase emadepäeva puhul palusime lugejatel saata meile lood, millised on kõige väärtuslikumad õppetunnid, elutarkused ja õpetussõnad, mida emad on oma lastele jaganud. Jutuvõistluse raames saabus meie postkasti palju armsaid lugusid, mille vahel kaks auhinda välja loosisime. Saadetud lood on toimetamata kujul teie ees.

Soovime kõigile ilusat eesolevat emadepäeva!

Esimene õnnelik võitja on Kaari! Palju õnne! Sinu auhinnaks on plokk (12tk) uut vitamiinivett A. Le Coqilt ning niisutav kibuvitsa kreemikomplekt Oriflame`ilt! Komplekt sisaldab põhjalikult niisutavat ja hooldavat Love Nature kibuvitsaekstraktiga päeva- ja öökreemi. Samuti kuulub komplekti kerge tekstuuriga niisutaja õrnale silmaümbruse nahale.

Kaari lugu:

Oma emast saan ma kahjuks tõesti kirjutada nüüd vaid mineviku vormis. Kuigi iga hetk on mul tunne, et ta astub uuesti uksest sisse ja ma saan teda uuesti kallistada, siis reaalsus on teine.
Õppisin talt väga palju eluks vajalikke nippe, mida nüüd saan ka oma laste kasvatamisel rakendada.
Elemenetaarne viisakus, hoolivus, sallivus, teistega arvestamine, puhtusehoidmine- need on vaid vähesed märksõnad, mida hetkel üles loetlen.

Armasta omale kalleid inimesi ja hooli neist südamega ning naudi igat päeva just sellisena nagu see on.

Seotud lood:

Teine õnnelik võitja on Gerda! Palju õnne! Sinu auhinnaks on plokk (12tk) vitamiinivett A. Le Coqilt ja roosa magnooliaõie ning mandariiniga värske ja kevadise Tenderly tualettvesi Oriflame`ilt!

Gerda lugu:

Käes on kena maikuu,
valgeis õites kirsipuu.
Päike taevavõlvil särab,
murekillud peidab ära.

Maikuus on tähtis päev,
issi vara turgu läeb.
Lilleõisi hoolsalt valib,
tordigi veel koju tarib.

Ruttu mõned võileivad teeb,
oi kohvigi meil juba keeb!
Pidulaud saab kohe kaetud
ja emmegi lauluga üles aetud.

Täna emakene oleme kõik head,
paitame sul õrnalt pead.
Töödest vaba, puhka veel,
rõõmus olgu sinu meel.
………………………………………………………………..

… just sellisena näeb välja meie EMAdepäev.

Ta on lihtsalt nii imeline — alati toetav ja abistav. Ikka kui on vaja, siis tõttab meie juurde, et endast kõik anda ja kallistada-kaisutada. Meie EMA puhul ikka on see ütlus hästi paika pidanud, nagu on ka laul, et ” vitsaga ei aja läbi vitsal pole lehti …”.

Tema kasvatus ja käitumis — metoodika on ikka selline, et rääkimisega peaks saama asjad aetud. Kui tema annab mingi korralduse, siis tuleb see nii meeldivas toonis, et lihtsalt paneb seda täitma. Ja me teeme kõike väga hea meelega. Selline meetod on kohe suurepäraseks tõukeks, et teistkordset korraldust ei tahagi kuulda ega oodata. See soosib suurepärast läbisaamist omavahel ja usaldust. Iga EMA soov on ju see, et oleks lastega turvatunne ja hea läbisaamine, ning et laosed oleksid terved. Igatahes siis “Piits ja präänik” olgu igas kodus olemas, siis peaks kõik toimima .. ;)

Ja nii ongi! Me armastame Eestit ja meie EMAkest, kelleta ei oleks olemas ju meid .. Ja soovime talle head tervist paljudels — paljudeks aastateks!!!

Kõike kaunist ka kõikidele teistele olevatele emadele ja tulevastele emadele..

Loe ka teisi meile saadetud lugusid:

1. Gerli lugu

Minu ema…

… on minu suurim varandus siin elus. Ilma oma ema elutarkuste, kasvatuse ning õpetusteta ei oleks mina täna see, kes ma olen — enesekindel, hooliv, sõbralik, avatud ning heasüdamlik noor naine.
Minu ema on jaganud mulle tarkusi ja õpetusi nii sõnades neid väljendades kui ka oma vaikival ja tasasel viisil mulle lihtsalt teed näidates. Minu ema õpetas mulle juba väiksest peale, et õppimine peab saama minu elus kõige olulisemaks asjaks ja ma olen väga tänulik talle selle eest. Kui alguses oli see mantra ``õppida, õppida, õppida`` üksnes ema huulil, siis hiljem sai see mantra sisemiseks hääleks minu peas ning see ei ole ka nüüd kuhugile kadunud. Minu ema õpetas mind nii, et minust sai teadmistehimuline ja tark neiu.

Kuid mulle on alati meeldinud vaikivad märgid, mida saab tõlgendada, rohkem kui verbaalsed sõnad, sest vahest ütlevad need mulle palju palju rohkem. Ma olen oma ema käitumisest õppinud palju rohkem, kui tema sõnadest. Minu ema on mulle õpetanud, et pere ja eelkõige lapsed on sulle kõige kallim varandus, et perekond on prioriteet number üks ning pere nimel pole eneseohverdus enam mitte mingisugune sõna, sest selle tähendus hajub, kui sa teed midagi pere heaks.

Kuna minu ema on mind juba lapsepõlvest saadik üksnes julgustanud astuma üha suuremaid ja raskemaid samme oma elus, siis olen ma saanud temalt eluks vajaliku enesekindluse, õppinud ennast väärtustama ja hindama ning olema julge läbides elus erinevaid etappe. Tänu emale olen ma julge, avatud ja suhtlemisaldis, sest just tema lõi selleks vajaliku alusvundamendi.

Neid ema antud elutarkusi võikski jääda kirjutama, sest 25 aasta jooksul on neid kogunenud kuhjaga. Ning ema poolt antavad teejuhised eluks ei ole kindlasti minu iseseisvasse ellu minekuga lõppenud. Ta on ja jääb minu kõrvale õpetades mind ning mina vastupidiselt teda.

Tahaksin siia lõpetuseks tuua ühe hea näite lapsepõlvest, mida ema mulle õpetas. Kui poest sai magusat nänni ostetud, siis ütles ema mulle alati, et kui lähen seda õue sööma, pean seda jagama ka teistega… Sellega õpetas ema mind alati siin elus materiaalseid asju jagama ja mõistma, et sõprus, armastus ning igasugused inimsuhted on tähtsamad kui materiaalsed asjad ja hüved.

Aitäh sulle ema, et sa oled alati olnud minu kõrval läbi aastate, jaganud minuga lähedust, toetades mind rasketel ning mulle olulistel hetkedel. Suurimad kallistused ning kaunist emadepäeva! (Seda ka kõigile teistele emadele)

2. Katrini lugu

MINU EMA

Minu lugu ema õpetlikust käitumisest jääb minu kooliaega. Käisin siis vist kuuendas või seitsmendas klassis ja käsitöö tunnis tegime esimesi katseid õmblusmasinaga õmblemisel. Mulle väga meeldis see tegevus, aga muidugi ei teinud ma kõike nii korralikult, kui oleks pidanud. Ema on mul aga kogu elu olnud väga põhjalik ja armastab igas asjas korrektsust. Pidime kodus valmis tegema koolis alustatud proovitöö, selleks oli kannaga krae. Mina muidugi tahtsin kiiresti valmis saada ja tulemus oli kesine. Ema soovitas see uuesti lahti harutada ja korralikult teha. Kokku sain seda ümber teha kolm korda. Mäletan siiani, kui vihane ja torssis ma olin. Krae lendas nurka ikka mitu korda. Ema jäi aga uskumatult rahulikuks ja ei teinud mingeid järeleandmisi. Peale mitmeid tunde jonnimist, sain lõpuks sellega valmis. Ema vaatas ja uuris ning lõpuks kiitis töö väga heaks. Ta ütles, et nägid nüüd ise ka kuidas pingutus viib sihile. See oli mulle väga suureks tunnustuseks, sest kiitmisega mu ema just ei liialdanud. Koolis esitasin oma töö suure uhkusega õpetajale ja sain hindeks viie, kuid tegelikult oli mulle palju olulisem see, kuidas ema mind tunnustas ja alla ei andnud.

Nüüd olles ise nelja lapse ema mõistan ma, mida võis minu ema tunda ja läbi elada, kui mina tahtsin loobuda ja minna kergema vastupanu teed, aga tema oli minu kõrval ja ei lasknud mul seda teha. Olen püüdnud enda lastega olla sama järjekindel ja aidata neil teha valikuid nii, et nad tunneksid ka kõige väiksemates kordaminekutest rõõmu ja õpiksid oma tegevusi lõpuni viima.

Palju jõudu ja kannatlikku meelt, kõikidele EMADELE!

3. Sille lugu

Minu ema õpetas mulle, et söögiga ei mängita, vanemaid inimesi peab austama ja nõrgemaid kaitsma. Vähemuste suhtes tuleb olla salliv ja kedagi ei norita tema välimuse ega staatuse pärast. Tean maast ja madalast, et isetehtud ja südamest kingid on need, mida tasub säilitada ja mille üle rõõmu tunda. Elu on ilus, kui väärtustad looduse habrast ilu, perekonna traditsioone, päikselisi hommikuid ja lemmiklooma tänulikku pilku. Kui mul ei oleks minu armast ema, ei teaks ma, kuidas teha maitsvat pasteeti, kartulisalatit või mahlast seapraadi (tegelikult ei tea ma ikka veel päris täpselt, ema valmistatud toidud on ikka parimad). Kui olin laps, pidasin ema kõige targemaks inimeseks. Kooli minnes muutusid targimaks õpetajad, tööle minnes aga kogenumad kolleegid. Nüüd, kui olen ise noor ema, pean jälle oma ema kõige targemaks. Tema teab, mis aitab rahustada röökivat last, mida teha kurguvaluga ja kuidas last õue minekuks riietada. Ema töö on siin maailmas üks raskemaid, ta peab teadma kõigest kõike, et kasvatada oma lapsest täisväärtuslik ja hea inimene. Ja kui imelik see ka poleks, ema teab alati vastust küsimusele, et miks see konn siis ikkagi on roheline, miks ta krooksub ja miks ta just selles tiigis elada tahab.

Ilusat emadepäeva teile, raske töö tegijad!

4. Merilyni lugu

Võin ausalt öelda, et emaga on mul vedanud.Ta on väga väga toetav ja vahel ka karm,kuid siiski minu ema.Tänu ema õpetlustele ei usalda ma igaüht kellega suhtlust olen alles alustanud.Ema õpetusi järgides olen ma aru saanud, mis on mulle hetkel kõige vajalikum.Ema on mulle selgeks teinud mis on õige ja vale, mida tuleb teha ja mida mitte.Jah,paljud minuga sama vanad inimesed mõtlevad teisiti,nad mõtlevad et ilma emata oleks parem, oleks iga nädalavahetus sõpradega suured joomapeod,kooli poleks vaja ja palju parem oleks olla ju vaba?! Mulle on ema alati öelnud,et haridus on kõige tähtsam,kui tahan midagi enda elus saavutada.Ka mul on olnud elus hetki kui lihtsalt ütlen emale halvasti,kuid nagu ema on mulle õpetanud,et kõige tähtsamatele inimestele tuleb andestada teeb ka seda tema.Juba siis kui olin pisike tüdruk rääkis ema mulle, et kui midagi väga tahan tuleb selle nimel tööd teha ja vaeva näha.Kõik õpetused mis ema mulle kunagi on andnud ei tundunud võib olla, siis tähtsad, kuid nüüd olles 14 aastane tüdruk mõistan ma, mida ema on tahtnud mulle öelda ja just tänu temale olen ma jõudnud nii kaugele nagu ma praegu olen.Tänu temale olen ma õppinud elu väärtustama ja tähtsaid asju hoidma.

5. Sirli lugu

Tere Naisteka meeskond!

Minu ema on mulle õpetanud, et eesti naine ei kurda kunagi ja saab igas olukorras hakkama. Ma imetlen oma ema, sest ta on hakkama saanud olukordades, kus mina vist oleks ammu alla andnud ja lihtsalt minema läinud. Mu emal ei ole just kõige kergem elu olnud ja ka praegu ei istu ta halja oksa peal. Samas rühib ta hommikust õhtuni ja päevast päeva edasi ning nurinat kuuleb tema suust väga harva. Nii armas on kuulata, et kui mu ema tabab ennast kurtmast millegi üle, siis järgneb kohe lause, et ah, mis ma sind tüütan oma muredega, sul endalgi neid küllalt. Ta on just selline kanaema, kes jõuab kõige ja kõikide pärast miljon korda muretseda ja arvab, et enda asjadega ta lihtsalt tüütab teisi. Kui mul on aeg-ajalt raske periood ja kõigele käega löömise meeleolu, siis tuleb mulle mu ema meelde, kes vaikselt ja kindlalt elus edasi rühib ning siis paistavad minu mured ka poole väiksemad. Mu ema on elav tõestus, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

Ema on minu üks kahest kõige kallimast inimesest maailmas ja ma tahaksin tema heaks teha palju rohkem kui ma praeguses olukorras saan. Mu sale, pisikene, vapper ema on minu suur eeskuju ja lihtsalt VÄGA VÄGA VÄGA kallis!!! Kaunist emadepäeva, kallis ema ja sama soovin kõikidele emadele ning vanaemadele! :)

6. Kethelini lugu

Minu ema õpetas mulle, et iseseisvus on siin elus väga tähtis. Ema on alati lasknud mul arvata, et ma teen kõike ise ja pean kõike ise siin elus saavutama. Loomulikult mu ema alati suunas ja keelas kui vaja, kuid üldiselt siiski tänu tema kasvatusele olen ma täpselt selline nagu olen. Ma pole pidanud kunagi milleski abi küsima, sest ma saan alati ise hakkama. Ja kui ei saa, siis järelikult polegi vaja. Üldiselt on selle tõttu meestel minuga ka raske, sest tahan alati kõike ise teha. Samas on see ju ka hea, sest siis kui peaksin üksi jääma, siis saan alati kõigega ise hakkama. Loomulikult on mu ema mulle õpetanud ka erinevaid söögitegemise nippe või andnud edasi niisama õpetussõnu, kuid iseseisvust on mu ema mulle kõige enam õpetanud ja tänu sellele olen ma ka palju saavutanud.

7. Kerttu lugu

Minu ema ütles alati naerata ja ole aus, sest naeratusega leiad sôbrad
ja sôprus see saab alguse Aususest.

8. Eva lugu

Mida õppisin oma emalt!!!!

Ema…kõlab lubavalt ja hüüdvalt!Kasvasin paljulapselises perekonnas,meid oli lapsi kokku 7.Lapsepõlv oli raske,oli hirme,joomist,palju tööd,vitsasaamist ema valetamise eest ja palju,palju halbu mälestusi.Üks päev minu oma kallis tütar pidi jutukese koolis kirjutama ja ta soovis jutu kirjutada minust,kui olin väike.Ta tahtis teada minu lapsepõlve rõõmudest,helgetest hetkedest…..ja siis ma hakkasin meenutama ja mõtlema,kuid mitte miskit ei tuld.Tütar ei suut seda uskuda ja ikka palus mul meenutada ja meenutada,kuid ei miskit.Tütar pakkus no et sünnipäeva sul ema ju ikka peeti,kuid kahjuks ei..minu sünnipäeva küll mitte kahjuks.

See lugu räägibgi sellest,et emalt ma küll miskit head ei õppind,kuid see õpetas mulle,et minust saab parem ema ja nii mina oma lastega küll ei käitu!! Nüüd olen ise kahe lapse ema juba 12 aastat ja armastan oma lapsi väga ja nemad mind.Püüan anda endast parima ja lapsed ütlevad mulle,et emme sa oled nii hea EMME.Need on siirad ja tõelised sõnad,mis paitavad hellalt tubli töö eest iga ema.

Aitäh!!

9. Aave lugu

Mu lapsepõlv jääb 50a. tagusesse aega. Siis vähemalt meie peres näilist poputamist ja hellitust ei mäleta, kuna olime maainimesed -- laudatäis loomi, kes tahtsid iga päev hoolitsemist, süüa- juua. Oli õueaiamaa, peedi-ja kartulipõld, viljapõld, viljapuuaed ja marjapõõsad …
Selge see, et plikatirts hakkas koos teistega jõudumoodi aitama -- vastuhakkamine ei tulnud mõttessegi. Igal hommikul anti ülesanded kätte ja olgu tehtud.

Karjaskäimine oli oodatum aeg, sest siis lubati minu juurde eakaaslasest linnatüdruk, kes suveks vanaema poole toodi. Nii mõnigi kord unustasime põhikohustuse ja lehmad hiilisid põllule -- siis sain sääripidi küll kasevitsaga. Kulus ära ka.
See õpetas väikesest peale kohusetunnet, tunda end vajalikuna ja töörõõmu -- oli hea tunne, kui porgandipeenar sai puhtaks või minu kastetud kapsataimed pead looma.

Emake õpetas kõike: kuidas süüa teha, kuidas kokkuhoidlikult elada ja kõik ära kasutada. Ainus, millest ta loobus, oli käsitöö õpetamine -- ei olnud mul kannatlikkust -- selles osas olin isa tütar.
Ema rääkis alati, et ära kunagi tee seda,mida ei taha, et endale tehakse.

Püüa oma elu ausalt elada, et pärast ei ole häbi elatud aastate pärast.
Vanematele inimestele peab alati istet pakkuma -- see on nii sisse jäänud, et kuigi ma kõige noorem ja tervem pole, kohe tuleb refleks ja annan istet, kuigi teismelised ei tee märkamagi.
Praegused lapsed, noored ja nende vanemad panevad pead vangutama ( vabandust, kindlasti on ka toredaid). Kuidas lasteaialapsed juba tambivad jalgu, ropendavad, löövad. Kooliealised vedelevad ainult arvutis ja lõugavad vastu ( loodan, et on ka normaalseid).Et keegi reha või luua kätte võtaks -- seda ei ole ja praht kukub sõrmede vahelt.
Nüüd on teised ajad ja teised hobid.

Head emadepäeva!

Naisteka toimetus tänab veelkord kõiki loo saatjaid!