Ettevõtja Kristjan Järvan: kui täna 22aastane naine tahaks täie kindlusega saada lapsi, siis vanemate toeta oleks ainus võimalus võtta endale vanem rikas mees

Eile toimunud emadepäeva konverentsil "Naine pole sünnitusmasin!" ütles ettevõtja Kristjan Järvan oma ettekandes "Eesti majandust kannab ema", et praegu on ei ole eestlannadel võimalik noorelt sünnitada ja sealjuures end majanduslikult kindlana tunda. Küsimus on, kas luua pere hiljem, kui ollakse juba majanduslikult kindlustatud või võtta endale rikas vanem mees. Selle probleemi lahendusena näeb Järvan peretoetuste tõusu, mis võimaldaks ka noortel sünnitajatel end majanduslikult hästi tunda.

“Eestis on aastatuhandeid vaeva nähtud selleks, et elu läheks paremaks ja enam ei peaks põllu peal sünnitama. Väärtustatud on eelkõige tööd. Teine pool on aga lapsed, ilma kelleta ei ole tulevikus riiki ega majandust ennast,” rääkis Kristjan Järvan. “Lõppsõna lapse saamisel on siiski naisel — vastasel korral oleks meestel õigus nõuda aborti, mis oleks absurd. Seega me peaksime ka premeerima naist positiivse otsuse vastu võtmisel.”

“Pikas perspektiivis, kui vaatame näiteks sugupuu algust 1200 aastast, pole üldse oluline, mitu kaalikat su esivanemad kasvatasid, aga oluline on, mitu last nad suutsid üles kasvatada. Mis kasu on kõrgharidusest ja rahvatantsust täna, kui pole lapsi, kes seda edasi kannavad?” lisas Järvan.

Järvani sõnul on Eestis koolkondi, kes arvavad, et kui naised teevad rohkem tööd, siis nad saavad ka rohkem lapsi, mis ei ole loogiline. Sest juba füüsilised piirid tulevad ette.

Laste saamiseks on vaja kindlust. Täna on 20ndates last saada ja olla kindel, et suudan väärilise elu pakkuda, väga riskantne, tõdes ettevõtja.

“Täna on meie esmasünnitajate kesmine vanus 27,5 aastat, 90ndate algul oli see 22 aastat. Kui täna 22aastane naine tahaks täie kindlusega saada lapsi, siis vanemate toeta oleks ainus võimalus võtta endale vanem mees, kes juba on majanduslikult kindlustatud. Selle juures on aga probleemiks see, et sellistel meestel on juba tavaliselt pered olemas,” rääkis Järvan.

Ettevõtja juhtis tähelepanu, et majanduslikult seab ühiskond vanematele meeletud nõudmised. Tänapäeva norm on, et laps peab käima kolmes trennis, teda peab autoga kooli viima, vanemate korter peab olema suur ja asuma kesklinnas, sest muidu oled sa heidik. Sellepärast ongi vanematel valik — kas kasvatada 1-2 last üles neile seda kõike pakkudes või sünnitada ka see kolmas laps ja võtta üks laps ühest trennist ära.

Ehk nii ongi emal valik: kas olla hea ema kahe lapsega või kolme lapsega see ema, kellele ei meeldi kondoomi kasutada. See võiks muutuda, leiab Järvan ja lisab, et seetõttu võikski praeguseid üpris väikeseid peretoetusi suurendada, et ka noortel oleks võimalik lapsi saada.

“Eestis on sündimuskordaja 1,6 ja kulutame peretoetusele2,1% SKPst. Sellega on Eesti Euroopas keskmine. Oleme välja arvutanud,et kui tõstaksime peretoetused 4%-le, siis meie sündimuskordaja tõuseks u1,8le, see tähendab 1400 sündi aastas rohkem. Mõelge nüüd ise, kas on hea investeerida ca 0,5 miljardit täna, et saada aastal 2060 riigieelarvesse tagasi ca 1,5 miljardit eurot? Kui suur eurohunnik on liiga suur maksta välja suremisest pääsemise eest? Kui oled janusse suremas ja veepudel maksab 100 eurot, kas sa siis ei osta seda, sest see on liiga kallis?” arutles ta.