Refereerime NY Timesi artiklit.

Veidi enne jõule saabus Jamie McConnell Lake Country kooli, nii nagu enamikul päevadel, et poeg Ben koju viia. Tarmukas Ben kihutas lumise mänguväljaku poole ning hr. McConnell, nii nagu enamus lapsevanemaid kiikede ja karussellide leiutamisest peale, lonkis tal sabas.

Hr. McConnellil oli piisavalt aega, et lasta Benil oma mängulusti rahuldada ning kutsuda tolle klassikaaslane ja selle ema oma koju moosisaiu sööma.

Aastaid sõi hr. McConnell hoopis teistsugust lõunat, kuna ta töötas juristina ühes Ameerika Ühendriikide mainekamas õigusfirmas Dorsey & Whitney. Aga kui ta otsustas koos anestesioloogist partneri Bill Atmore´ga Beni lapsendada, sai poisi eest hoolitsemine mehe peamiseks tööks. Tema partner aga töötab edasi täiskohaga.

Demograafide sõnul esindavad need kaks uut homomeeste kogukonda, kes mitte ainult ei kasvata ühiselt last, vaid kus üks partneritest loobub tööl käimisest, et seda teha.

USA rahvaloenduse büroo poolt juhuslikult välja valitud 9328 ühesooliste vanematega peredest 26 protsendil oli üks mees kodune. See näitaja on ühe protsendipunkti võrra kõrgem kui eri soost vanematega peredes ja nelja protsendipunkti võrra kõrgem kui lastega lesbipaaride puhul. Abielus heteroseksuaalsete meeste hulgas oli see protsent märkimisväärselt väiksem, ütles statistika koostanud demograaf Gary Gates.

Raskused lapsele surrogaatema leidmisel ning heteroseksuaalseid paare eelistavad diskrimineerivad lapsendamisseadused on viinud selleni, et homomehed suhtuvad lapsevanemaks olemisse enneolematu innuga.

Sotsioloog Judith Stacey sõnul on isaks saamise planeerimine homodele omaette projekt, mistõttu paljud sellised isad kipuvad kritiseerima isasid, kes koduseks ei jää. Mõne homomehe meelest kaob kogu lapsevanemaks olemise mõte, kui nad peavad loovutama raskesti kätte võidetud lapse eest hoolitsemise kellelegi teisele.

Paljud homopaarid eelistavad elada ühe inimese sissetulekutest, kuigi statistiliselt on selliste perede keskmine sissetulek Ameerikas — 35.000 dollarit ehk 430.500 krooni — väiksem kui ühe töötava vanemaga heteroseksuaalsetel paaridel, kelle puhul keskmine sisetulek on 45.000 dollarit (553.500 krooni) aastas.

2000. aastal läbi viidud rahvaloenduse andmeil oli Ameerikas umbes 60.000 lastega homopaari ja ligi 96.000 lastega lesbipaari. See moodustab viiendiku kõigist homopaaridest ja kolmandiku lesbipaaridest.

Nii sotsioloogid kui homovanemad ise leiavad, et homod on lastekasvatamisel vabamad, kuna nad on vabastanud end kultuurilistest eelarvamustest ja survest, mis lasub naiste peal karjääri ja pereelu ühitamisel. Nad ei pruugi karta häbimärgistamist, ütles Iowa ülikooli naisuuringute kateedri juht Ellen Lewin, raamatu “Lesbian Mothers” (Cornell University Press, 1993) autor. Praegu töötab professor homodest isadest raamatu koostamisega.

Samas võib feminismi pärand sundida lesbilisi taotlema suhetes suuremat võrdsust, ütleb San Francisco ülikooli sotsioloogiaprofessor Christopher Carrington, raamatu “No Place Like Home” (University of Chicago Press, 2002) autor. Tema uuringu teema on majapidamistööde jaotus lesbilistes ja homoperedes.

Kuigi paljud homoisad võivad jääda koju suurema kahetsuseta, meenutavad nende probleemid alguses koduste emade omi. Üleminek töiselt elult kodusele võib olla keerulisemgi, eriti arvestades seda, et meeste edukust mõõdetakse sageli saavutustega väljaspool kodu ja kööki.

Professor Carringtoni sõnul kannatavad nii mõnedki koju jäävad isad madala enesehinnangu all. Neil on raske seletada oma eluviisi oma sõpradele, sugulastele, santehnikule.

Homoisad ise tunnistavad, et kui neil dokumente täites tuli esmakordselt kirjutada “professor”, “jurist”, “raamatupidaja” asemele “kodune”, siis oleks neile keegi otsekui noa kõhtu löönud. Mitme homoisa sõnul hakkasid nad siis naisliikumise aktiviste mõistma.

Koduseks jäämine röövib paljudelt homomeestelt majandusliku sõltumatuse, mis võib viia alla nende väärtuse panga silmis ning tekitada süümepiinu, kui nad ostavad uue CD või kampsuni. Nii mõnigi homomees tunnistab, et tal on raske küsida partnerilt raha.

Ka ei hõlma ravikindlustus ühesooliste abikaasade kindlustust, mistõttu nood on sunnitud ise kindlustust maksma.

Kõik need takistused ei ole aga kahandanud homomeeste entusiasmi ning neist mitmed märkisid, et nad tahavad olla lapse kasvatamisel eriti head, kuna maailm on võtnud nad mikroskoobi alla.