Millele soovitaksite tähelepanu pöörata naisel, kel on plaanis välismaalasega pere luua?

Kõigepealt võiks naine ise sinna riiki elama minna. Vaadata, kas selline kultuur üldse sobib. Lähiriikides pole ilmselt kultuurierinevustega suuri probleeme, aga kui kaugemale vaadata, näiteks Egiptus, siis seal on kultuur ja ka religioon hoopis teine. Soovitaksin hästi põhjalikult järele uurida, millisesse riiki kolida.

Teiseks uurida põhjalikult oma väljavalitu tausta. Peab kindlasti tuttavaks saama mehe sugulastega, tutvuma mehe elukohaga. Kui on kiiresti abiellutud, võib tekkida olukord, et kui on vaja abielu lahutada, siis ei ole seda meest võimalik üles leida, sest naine ei tunne mehe sugulasi ega oska kusagilt otsimist alustada. Lahutusprotsessi puhul tähendab see üleliigset ajakulu.

Kolmandaks tuleb abielu kindlasti legaliseerida. Kui abiellutakse Euroopa Liidus, siis pole probleemi, abielu on kehtiv igal pool. Kui aga otsustatakse abielluda islamiriigis, siis sellist abielu Eestis ei tunnistata ning seal välja antud abielutunnistus on lihtsalt paber. Selleks, et abielu oleks kehtiv, tuleb läbi teha legaliseerimise protsess. Kui see on tehtud, on kõigile üheselt mõistetav, et tegemist on seadusliku abieluga ning see hoiab ära palju sekeldusi.  

Kas naine saab juba enne probleemide tekkimist midagi enda ja oma lapse kaitseks teha?

Üks asi, mida tehakse igas riigis, on abieluvaraleping, mis kaitseb nii naise kui mehe vara. Laste puhul sellist ennetavat lepingut muidugi teha ei saa ning seetõttu abikaasade suhete halvenemisel võivad tekkida probleemid, sest pooled ei suuda kokku leppida, kuidas lapsi jagada, see tähendab, kelle juurde lapsed peale lahutust jäävad.

Tasub ka meeles pidada, et Eesti kohus võib abielu lahutust lahendada, kui naine on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. Seega ei tasu enne abielu sõlmimist kiirustada oma kodakondsuse vahetamisega.

Küll aga võiks soovitada, et juba enne probleemide tekkimist tasub uurida, kust saada vajadusel koheselt õigusabi. Ning tasub meelde tuletada ka elementaarne, hoia igaks juhuks väike rahatagavara, et saaksid vajaduse korral ära minna oma kodumaale.

Kui selgub, et abielu ei toimi ning võõras keskkonnas elav naine soovib lahutust ning lastega Eestisse naasta, millised võiksid olla tema esimesed sammud? 

Kui perre sünnib laps, siis naised arvavad, et laps on ainult nende oma ning nad igal juhul viivad lapse endaga kaasa. See on aga lubamatu. Naised unustavad ära, et lapse isal on täpselt samasugused õigused, olgu see isa itaallane, egiptlane, lätlane või eestlane. Nii isal kui emal on lapse suhtes võrdsed õigused!

Kindlasti tuleb enne Eestisse tulekut kohalikus kohtus asjad selgeks teha. Vaielda selgeks hooldusõigusküsimused ning lahutada abielu. Otsustada, kelle juurde laps jääb. Kui naine võtab lapse kaasa ja tuleb Eestisse, tekivadki probleemid ning isa saab esitada süüdistuse lapseröövis.

Välismaa kohtus võib eestlanna muidugi hätta jääda. Mehel on seal tõenäoliselt palju sugulasi ja tuttavaid, kes kõik on nõus mehe poolt tunnistama, ka kohus võib hoida oma kodaniku poole. Naine võib jääda ebavõrdsesse seisu ning kui ta tõesti loodab ainult näiteks Egiptuse kohtu peale, siis vaevalt ta seal suurt edu saavutab. Kui selline olukord tekib, soovitaksin tal oma esindajana protsessi kaasata kedagi Eesti juristidest. Üksinda ta seal hakkama ei saa. Ta ilmselt teab, mida ta tahab, aga tal ei ole teadmisi, kuidas oma tahtmist saavutada. Ainult rusikat lauale lüües ei saavuta midagi.

Mida aga teha siis, kui naisel raha ei ole, et endale Eestist või välismaalt advokaat palgata? Kui on tulnud kodust näiteks vägivaldse abikaasa juurest lahkuda, laps kaenlas ja kaks kätt taskus?Tõesti, nii võib ka juhtuda ja see on kõige kurvem variant. Egiptuses ju naised reeglina tööl ei käi ning kui mees raha ei anna, võib naine tõesti põgeneda oma viimaste säästude eest. Ka Eestis võtab uuesti sisse elamine aega, ei ole nii, et töökoht on kohe ees ootamas. Aga sellisel juhul soovitaksin üles otsida asutused, kes pakuvad tasuta õigusabi või siis teise võimalusena kasutada riigi õigusabi, mis on samuti tasuta, kuid selle jaoks peab esitama vastava taotluse kohtule ning kohus määrab riigi kulul esindaja.