Kas kolmanda lapse julgeb sünnitada ainult napakas naine?

Oleme mehega mõelnud juba tükk aega kolmandast lapsest. Titeisu on suur, kuid hirmud kolme väikese lapsega hakkama saamise ees ei taha kuidagi taanduda. Kaasaelajaid ja toetajaid on vähe - pigem peavad ka tuttavad ja sugulased sellist plaani täiesti napakaks.

Kas sa oled hull? Kuidas sa nad kõik üles kasvatad? Üks neist jääb kindlasti "ülearuseks", sest sul pole tema jaoks aega! Ainult peast põrunud naine julgeb sünnitada kolm last! Kas sa pole kuulnud, et naine peab sünnitama nii palju lapsi kui suudab üksinda üles kasvatada? Ära loodagi pärast nii pikka tööpausi uuesti tööle saada! Nende reaktsioon on ka minu hirmusid veelgi süvendanud.

Juba praegu kulub kahe esimese peale päris arvestatav rahasumma - lasteaiatasud, trennid, rõivad, lõbustused, toit... Kui sinna lisada veel ühe lapse kulud, tuleks summa päris hirmuäratav. Praegu teenime mehega mõlemad normaalselt ning ka emapalk oleks mul täitsa kena, aga kunagi ei saa ju kindel olla, et meid ei koondata või palka ei vähendata.

Kolme lapsega kaoks meie seltsielu vist täiesti ära. Ka kahele lapsele on üsna raske hoidjat leida, kolme pisikest korraga õhtuks kellegi juurde viia saab tõesti olema üsna raske ülesanne. Kui vahepeal lõõgastuda ei saa, on ka peretülid kiired tulema, seda olen näinud juba kahe eelmise lapse kasvamise ajal.

Samuti peame siis muretsema suurema auto, praegusesse pisikesse punni ei mahuta kolme mudilast kindlasti ära... Kolme lapse erinevatel aegadel lasteaeda, trenni, kooli, sünnipäevadele ja sõprade juurde sõidutamiseks oleks vist lihtsam palgata autojuht...

Kuid kõik need põhjendatud hirmud ei ole titeisu ära võtnud. Olen ma tõesti hull, et hoolimata kõigest eelpoolkirjeldatust kolmandat last igatsen?