Tänane vanaema pole enam see naine, kes meie kaugetes lapsepõlvemälestustes istus õunapuu all pingikesel, kass põlvedel. Vastavalt statistikale on nüüdisaegne vanaema umbes viiekümnene, tal on tihe töögraafik, laialdane huviring ning ka vanaemaks on teda veidi imelik kutsuda, sest see võib teda tõsiselt pahandada.
Pastoraalse eidekese asemel, kes on igal ajal valmis oma lapselapse eest hoolitsema, puutume tegelikult kokku üldsegi mitte vana naisega, vaid inimesega, kellel on kindlad tulevikuplaanid. Selline vanaema võib keelduda lapselapsega puhkepäevadel aega veetmast lihtsalt seetõttu, et tal pole selleks aega või on ta väsinud pärast rasket töönädalat.
Vanema põlvkonna nõuandeid pole vaja!
Teine põhjus on peidus meis enestes. Üheks nüüdisaegse perekonna olemasolu tingimuseks on võimalikult varajane ja võimalikult täielik laste eraldamine vanematest.
Sisustame püüdlikult oma kortereid, otsime igasuguseid variante vanematest lahkulöömiseks, laiali läinult suhtleme aga harvade telefonikõnede või veel harvemate pühapäevaste visiitide kaudu.
Iseseisvuse poole püüdlevatele noortele emadele pole enam tarvis vanema põlvkonna nõuandeid lapse kasvatamiseks. Nende käsutuses on spetsiaalne kirjandus, televisioon, press ja Internet. Sellistes tingimustes kaob vajadus vanaemade järele iseenesest. Kui emal ei jagu aega, võib ju palgata lapsehoidja.
Milles siis probleem? Emad on iseseisvad, vanaemad elavad oma isiklikku elu, ning tundub, et kõik peaksid nagu rahul olema.
Rumal on vanaema abist loobuda
Ometi see päriselt nii ei ole. Loomulikult kasvavad lapsed suurepäraselt ka ilma vanaemadeta, kuid kui nad ikkagi olemas on, oleks rumal nende abistavast käest loobuda. Asi on selles, et vanaemad mõjutavad suuresti laste emotsionaalset arengut.
Sel ajal, kui vanemad on hõivatud suure hulga probleemidega — õppimata tundidest kuni vahetusjalatsite ostmiseni -, tunnevad vanaemad muret enamasti „lihtsate asjade pärast”. Nende jaoks on tähtis, kas laps on söönud, on ta rõõmus või kurb, kas katkine sokk on nõelutud.
Vanaemadel puudub koorem, mida vanemad kandma peavad, seetõttu suhtlevad nad kasvava põlvkonnaga lihtsamalt. Peale selle on neil olemas ka vanemlik kogemus. Ka vanaemade mõõdukas, veidi aeglustunud elutempo tuleb lapsele kasuks.
Ning kui vanemad pööravad enamasti tähelepanu lapse kõige pakilisematele probleemidele, siis vanaema ei jäta vahele ka kõige tähtsusetumat pisiasja, olgu see või lohakalt seotud sall.
Kas vanaema või lapsehoidja?
Sellele küsimusele ei ole olemas ühest vastust — kõik sõltub konkreetsest olukorrast. Vanaema põhiliseks eeliseks on „ilma rahata teenus”. Kui professionaalne lapsehoidja läheb perele üksjagu maksma, siis vanaema istub lapse juures täiesti omakasupüüdmatult.
Pealegi on vanaema „oma” ning erinevalt palgatöötajast, kes lapsehoidja ju tegelikult on, armastab ta oma lapselast lihtsalt sellepärast, et too on tema lapselaps.
Seetõttu on ema mure, et vanaema võiks lapsele liiga teha, palju väiksem kui lapsehoidja puhul. Kuid just selle omakasupüüdmatuse ning rahata teenuse puhul võib leida veealuseid karisid, mis raskendavad vanaemadega suhtlemist.
„Olen teie pärast kogu oma elu muutnud!”
Sageli juhtub, et noored vanemad satuvad vanaemadest psühholoogilisse sõltuvusse. Kõik algab ülaltoodud fraasist, mis kõlab üpriski etteheitvalt ning äratab emas teatava võlatunde.
Tagajärgi on mitmeid: vanematepoolsest süütundest olukorrani, kus vanaema asub aktiivselt noore pere ellu vahele segama. Kusjuures selles olukorras ei ole võimalik pretensioone esitada, sest teie lapse pärast on vanaema tõepoolest ohverdanud oma vaba aja, oma huvid või plaanid, ning teinud seda seejuures täiesti tasuta.
Ja siis hakkadki mõtlema, kas poleks siiski lihtsam lapsehoidja võtta.
Mida teha? On vaid üks väljapääs — mitte lasta asjadel äärmuseni minna. See tähendab, et tuleks võimaluse korral ära kuulata vanaema nõuanded ning sulgeda silmad tühiste eriarvamuste ees laste kasvatamise küsimustes. Aeg-ajalt aga võiks tõepoolest lasta vanaemal puhata ning kasutada lapsehoidja teenuseid.
Suhtlemine lapsega ei tohi olla koorem, vaid puhas rõõm. Püüdke asetada ennast vanaema olukorda: vähe sellest, et teie kätte visati Kinder Surprise, teil isegi keelatakse osalemine lapse kasvatamises, selgitades pidevalt, „kuidas oleks pidanud tegema”. Millisest rõõmsast suhtlemisest siis siin juttu saaks olla?
„Söö komm ära, emale me seda ei ütle!”
Veel üks küllaltki levinud probleem on armastusega spekuleerimine.
„See on nagu mingi õudusunenägu. Kodus on poiss nagu poiss ikka, niipea aga kui vanaema juurest tuleb, on ta justkui ära vahetatud. Loobib mänguasju, süüa ei taha, kedagi ei kuula!”
Selliseid jutte võib vanemate suust sageli kuulda. Ning nende järgi otsustades tuleb välja, otsekui rikuksid vanaemad meelega, vanemate kiuste, nende lapsi. Tegelikult pole vanaemadel selliseid kurje kavatsusi üldsegi mitte.
Nagu näitab praktika, on hulga lihtsam laste soovidele järele anda kui seletada, miks need või teised asjad keelatud on. Näiteks kui ema keelab lapsel magusat süüa, siis võib vanaema palju lojaalsem olla, sest mitte tema ei pea tasuma hambaarstile ega veetma tema kabinetis ebameeldivaid hetki.
Laps satub tavaliselt vanaema juurde piiratud ajaks ning sageli ei mõtle vanaema sellele, mis juhtub siis, kui lapselaps koju jõuab.
Pealegi teeb selline käitumisstiil vanaemast hea ja armsa inimese (erinevalt rangest emast lubab tema peaaegu kõike), häid ja armsaid armastatakse aga teatavasti palju rohkem.
Mida teha? Vältimaks taolisi olukordi ning nendest tulenevaid konflikte, tuleb vanaemale selgitada mitte üksnes teie kasvatuse peamisi printsiipe, vaid ka seda, miks need vajalikud on. Nii võiks vanaemale seoses magusaga kirjeldada lapse valu ja hirmu hambaarsti kabinetis — küllap see aitab, ei taha ju vanaemagi, et tema silmatera kannatama peaks.
„Kaks korda kaks on viis!”
Lapse igakülgne arendamine on aga see punkt, kus vanaema jääb professionaalsele lapsehoidjale igati alla. Armastus lapse vastu ei võrdu kahjuks võimega tema meelt lahutada või talle midagi õpetada.
Vanaemal ja lapsel võib olla tihe psühholoogiline side, ometi pole vanaema puhuti võimeline lapsele selgitama ka kõige elementaarsemaid asju. Ning kuigi tal võib olla lausa pedagoogiline haridus, pole see sugugi edu pandiks.
Aja jooksul on liialt palju muutunud ning laste kasvatusse ilmunud uusi meetodeid, millest vanaema pole võib-olla kuulnudki. Arvestades fakti, et tänapäeval hinnatakse väga kõrgelt laste varajast arengut, ei pruugi kujunenud olukord lapsele just soodus olla.
Mida teha? Mitmesugused ringid, poole kohaga lasteaiad, eelkool — need on asjad, mis võivad abiks olla. Ning sel juhul läheb vanaema vägagi vaja — kes siis veel hakkab last viima ja tooma?
Pole raske jõuda järelduseni, et lapse arengu ja kasvatuse seisukohalt on mõlema, nii vanaema kui ka lapsehoidja üheaegne olemasolu suurepärane variant. Tavaliselt dubleerib hoidja ema funktsioone, seetõttu on temaga kohati ühist keelt lihtsam leida. Kuid kodusoojuse, usalduse ja kaitstuse tunde annavad lastele vanaemad, seda aga pole võimalik raha eest soetada.
Meil on ju mälestused õunapirukatest, muinasjuttudest ning kootud kampsuni karedavõitu soojusest. Ja kes siis tuletab seejuures meelde, et vanaema kasvatas meid kuidagi valesti? Kui, siis mõtleb seda meie ema…
Raske tagasipöördumine
Kõige sagedamini ei keeldu me vanaema abist mitte tema oskamatuse või piiritu hellitamise (kuidas siis teisiti, selleks ta ju vanaema ongi!) pärast, vaid meie endi isiklike suhete tõttu temaga. Oleme eemaldunud vanemast põlvkonnast, püüdes võimalikult kiiresti iseseisvaks saada, ning nüüd võib näida tagasipöördumine kapitulatsioonina.
Kui olukord on just selline, mõelge järele, kui iseseisev te siis nüüd olete, et ikka veel kardate tagasi tulla vanaema juurde, kes pole enam teie kasvataja, vaid hoopis abiline. Ja kes see vanaema siis õigupoolest on? See on ema. Teie või teie abikaasa ema.
Võimalik, et soovimatus tema abi kasutada pole sugugi seotud erimeelsustega kasvatusküsimustes, vaid hoopiski mõne vana konflikti või ammuste solvumistega. Tingimata saab temast teie koju tulles vanaema mitte ainult teie lapsele, vaid ka teile. Ja kui te suudate omavahelised suhted targalt ära korraldada, siis kaaluvad selle liidu plussid kaugelt üle miinused.
