Kas tead, mida su laps sööb?

Harva on leida lapsevanemaid, kes kiidaks, kui hästi tema lapsed söövad ja üldse toiduga ei pirtsuta. Ainsad söögid, mida ilmselt ükski laps söömata ei jäta, tunduvad olema friikartulid ja limonaad. Millised on Eesti laste toitumisharjumused, seda selgitab alljärgnev uuring.

Eesti Konjunktuuriinstituut tegi Põllumajandusministeeriumi tellimusel uuringu „Lastevanemate hinnangud oma pere laste toitumisharjumustele”.

Põhiline, mille üle lapsevanemad kurtsid, oli see, et lapsed söövad liiga vähe köögivilju ja üldse sooja toitu, samas kui liialdavad magusate karastusjookide ning krõpsudega. Ära märgiti ka vähest piimajoomist ja piimatoitude tarvitamist, seda, et lapsed söövad liiga hilja ja ebaregulaarselt.

Uuringu läbiviijatele tegi muret ka liiga vähene kala söömine. Selgus kummaline paradoks, et perekonna sissetuleku kasvades hakkasid lapsed leiba ja piima vähem tarbima. Samal ajal aga üha suureneb lastele tableti kujul vitamiinide sissesöötmine.

Selge on see, et inimene sööb seda, mida ta lapsest saadik on harjunud sööma. Praeguste täiskasvanute toitumisharjumustes on aga alates 90ndatest aastatest toimunud suur muudatus. Kui praegused lapsevanemad poest toitu ostavad, jälgivad nad kõige rohkem seda, et toiduvalik oleks mitmekesine. Väga suur protsent, tervelt 75% väitis end ka uurivat lisaainete sisaldust, 50% oli oluline, et toit oleks pärit mahepõllumajandusest ja 44% vastajaist oli oluline ka GMO sisaldus (st mitte-sisaldus).

Mida ja kui palju peaks laps sööma?

Toiduained, mille liiga vähene või ülemäärane tarbimine võib olla laste tervise seisukohalt problemaatiline:

	soovituslik kogus	täitmine (% peredes)
karastusjoogid	mitte enam kui 2-4 portsjonit	91%
maiustused	mitte enam kui 2-4 portsjonit	78%
piim	3-4 portsjonit/klaasi päevas	39%
puuviljad, marjad/mahlad	2-4 portsjonit päevas	37%
leib	4-7 portsjonit päevas	19%
kala	2-4 portsjonit päevas	5%
köögiviljad	4-5 portsjonit päevas	2%

Mida siis teha, et lapsed näiteks köögivilju rohkem sööksid? Marje Josing EKIst pakkus, et ei pea ju tegema arhailist ühepajatoitu, kui see lapsele tõesti ei maitse, sest ega last ei saa sundida sööma midagi, mida ta ei taha. Aga võiks teha kasvõi wokirooga, et lapsele asi kuidagi huvitavaks teha.

Kokkuvõtteks:

Laste leiva, kala ja kalasaaduste ning köögiviljade tarbimine ei vasta teadlaste poolt soovitatule. Ka piima ja puuviljade osas ei vasta enam kui poolte laste tegelik tarbimine soovitatule.

Lisavitamiinide ja rikastatud toitude andmine lastele on väga ulatuslik (nn “tervislikkuse trend”). Püütakse leevendada ja ennetada vitamiinipuudust.

Lisavitamiine ei võeta lisaainetena, on hägustunud piir rikastatud ja tavatoidu vahel.

Pigem antakse lastele lisavitamiine ja rikastatud toitu, kui muudetakse tavatoitumist mitmekesisemaks ja tasakaalustatumaks.