Lapse süda ütleb…

Lapse süda hakkab formeeruma raseduse neljandal nädalal, ning sellest hetkest alates jälgivad arstid tähelepanelikult selle arengut. Alguses kuulab günekoloog südant, sünnituse ajal jälgitakse seda kardiomonitori abil. Pärast lapse sündi võtab teatepulga üle lastearst.

Kuni laps on ema kõhus, töötab tema vereringesüsteem erilise skeemi järgi: veri rikastatakse hapnikuga, mida saadakse läbi platsenta emalt. Sünnimomendil, kui laps teeb oma esimese hingetõmbe, läheb tema vereringesüsteem üle teisele režiimile: sulgub nn arteriaalne vool, mis ühendab aorti kopsuarteritega. Kui seda ei toimu või see avaneb uuesti ning jääb avatuks, tähendab see seda, et lapsel on tekkinud südamekahjustus.

On veel üks kõrvalekalle, mis vastsündinutel ette tuleb ning samuti südamekahjustuseks nimetatakse, see on südame vaheseina defekt. Hea, kui ava asub südame vaheseina lihaselises osas, sel juhul on lootust, et see sulgub iseenesest (statistika järgi juhtub seda 20-40% juhtudest, vanuses 9 kuust kuni 5-6 eluaastani).

Tavaliselt langetavad arstid diagnoosi “sünnipärane südamepuudulikkus” sünnitusmajas kohe pärast lapse sündi. Vahel ei suuda arst seda siiski nii kiiresti diagnoosida, sest mõningate häirete sümptomid ilmuvad alles hiljem, kui laps hakkab tundma väikseid (täiskasvanute mõõtude järgi) füüsilisi koormusi.

Et mitte maha magada haiguse algust, tuleb äärmiselt täelepanelikult lapse enesetundesse suhtuda. Millele siis tuleks esmajärjekorras tähelepanu pöörata?

1. Imik imeb rinda lühikest aega, laseb selle ruttu lahti, hingamine on raske ja kiire, seejärel asub uuesti imema, kuid pärast mõnda sõõmu ei üritagi enam.

2. Laps hingab kiiresti ja raskelt, väsib ruttu, tal ei ole söögiisu ning ta ei kosu.

3. Füüsilise koormuse hetkel muutub lapse näovärv kahvatuks või sinakaks.

4. Aeg-ajalt laps minestab, kuid kui ta võetakse sülle, tuleb taas teadvusele. Teine variant — laps ei kaota teadvust, kuid muutub rahutuks, ta hakkab hingeldama, vahel oksendama, nahk kattub külma higiga.

Tavaliselt viitavad need sümptomid südamepuudulikkusele või südame rütmihäiretele — arütmiale. Kõige sagedasem arütmia variant on respiratoorne, kui väike süda lööb sisse ja välja hingates erinevalt. Selline kõrvalekalle esineb igas vanuses lastel, tõsi, vastsündinutel juhtub seda harvemini kui veidi vanematel (2-12 kuud) lastel.

On veel üks südamekahjustuse sümptom, selleks on kahinad südames, mida lastearst tingimata tähele paneb last kuulates. Kahin või tekkida ka teistel põhjustel, näiteks on laps tõsiselt haigestunud ning tema organism on kannatada saanud intoksikatsiooni, see on verre sattunud toksiinide tõttu.

Kahinad südames võivad olla veel funktsionaalsed, see tähendab, et need pole seotud südameehituse muutustega. Näiteks võib tuua aneemia, suurte veresoonte kokkusurutuse suurenenud lümfisõlmede või harknäärme (tüümuse) poolt, erilise kudede elastsuse, mille tõttu võivad südameklapi seinad koolduda.

NB! Kui teile tundub, et teie lapsel on südamega probleeme, tuleb tingimata pöörduda lastearsti poole, kes vaatab lapse läbi ning määrab ravi või saadab ta kardioloogi juurde.